Keskküte: erinevus redaktsioonide vahel

 

Hoones võivad küttetorustikud olla paigutatud horisontaalselt, vertikaalselt või segasüsteemina. Viimases jaotatakse vertikaalpüstikutest soojuskandja korteritesse ja korteri sees horisontaaltorudega, näiteks kollektorite vahendusel. '''Ühetoruküttesüsteemis''' on radiaatorid paigutatud jadamisi, soojuskandja liigub ühest radiaatorist teise. Torustik võib olla vertikaalne või horisontaalne. Ühetorusüsteemis on torude pikkus väiksem, kuid torude läbimõõt peab olema suurem kui kahetorusüsteemis. Soojuskandja temperatuur langeb selle liikumise suunas, nii et radiaatorite pind tuleb valida seda suurem, mida kaugemal soojuskandja andvast torust (pealevoolust) arvates asub radiaator. Torustike skeem ja soojuskandja liikumine võib olla ühetorusüsteemides väga mitmesugune (joon 1).<ref name="Sisekliima" />

 

Enam levinud on '''kahetoruküttesüsteem''' (joon 2). Radiaatorid on soojuskandja liikumise suhtes rööbiti. Radiaatoritele mõjuv rõhulang sõltub radiaatori kaugusest soojusallika suhtes. Kaugemal asuvale radiaatorile toimib väiksem rõhuvahe. Selline süsteem vajab rõhkude ühtlustamist. Rõhkude ja seega ka vooluhulkade ühtlusta­miseks varustatakse jaotustorustikud reguleerventiilidega ja püstikud liiniseade­ventiilidega. Kahetorusüsteemid võivad olla soojuskandja vertikaalse või horisontaalse jaotusega ja need mõlemad omakorda alt- või ülaltjaotusega.<ref name="Küte">Tenisberg, V. Küte ja ventilatsioon. Valgus. Tallinn, 1979, 360 lk.</ref>