Eesti Vabariigi põhiseadus (1938): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] kolmas [[põhiseadus]]. See jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]] ja kehtis ''[[de facto]]'' [[
[[Pilt:Francis Lieber - Brady-Handy.jpg|pisi|Francis Lieber]]
Põhiseaduse aluseks on [[Francis Lieber]]i raamatus Rahvavabadus ja omavalitsus avaldatud riigiõiguslikud ideed. Raamat on avaldatud eesti keeles [[Konstantin Päts]]i tõlkes 1908. aastal.
Jaanuaris 1936 tegi Riigivanem [[Konstantin Päts]] [[Eduard Laaman]]ile, [[Hugo Kukke]]le ja [[Johannes Klesment]]ile ülesandeks asuda põhiseaduse eelnõu esialgse kava väljatöötamisele ja selleks vajalikkude materjalide kogumisele.
7. rida ⟶ 10. rida:
9. detsembril 1936 nimetas Riigivanem Konstantin Päts uue Põhiseaduse kava väljatöötamiseks erikomisjoni, kuhu kuulusid esimees [[Johannes Klesment]], [[Karl Terras]], [[Anton Palvadre]], [[Ado Anderkopp]], [[Hugo Kukke]] ja [[Eduard Laamann]]. See komisjon pidas 9. detsembrist 1936 kuni 29. jaanuarini 1937 kokku 45 koosolekut ja töötas välja Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu kava. Selle kava riigikaitse osa väljatöötamisest võtsid osa kindralmajor [[Nikolai Reek]] ja kolonel [[Oskar Plaks]]. Ettekandega 8. veebruarist 1937 esitas Johannes Klesment komisjoni poolt esitatud kava läbivaatamiseks [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsusele]], kus kava oli läbivaatamisel 12., 13., 15., 16. ja 17. veebruaril 1937 ja kus selleks ülesandeks kulus kokku üle 30 tunni.
Põhiseaduse võttis vastu [[Rahvuskogu]] esimene koda [[19. juuni]]l [[1937]], [[15. juuli]]l 1937 ja [[22. juuli]]l 1937, teine koda [[8. juuli]]l 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek [[28. juuli]]l 1937 ning see jõustus 1. jaanuaril 1938. [[Riigivanem]] kuulutas põhiseaduse välja [[17. august]]il 1937 ja see avaldati [[Riigi Teataja]]s [[3. september|3. septembril]] 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus [[Nikolai
Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatusest põhjustatud
1938. aasta põhiseadus oli [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis|Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ja [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuse eksiilis]] olemasolu [[õigus]]likuks aluseks.
| |||