Erinevus lehekülje "Pump" redaktsioonide vahel

Lisatud 11 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P
 
==Pumbad masinaehituses==
Pumba abil toimub [[hüdrosüsteem]]i toitmine [[töövedelik]]uga. Pumbas muudetakse [[ajam]]i kulutatud [[mehaaniline energia]] töövedeliku [[hüdrauliline energia|hüdrauliliseks energiaks]]. Hüdrosüsteemis kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt [[viskoossus|viskooseteviskoossete]] vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn. mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku [[vooluhulk]] pumbast tema [[tööruum]]i suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruum täitub suurenedes vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. [[Rõhk]] tekib alles siis, kui vedelik kohtab oma teel takistust ja avaldab sellele [[surve]]t. Vedeliku rõhk sõltub takistava [[jõud|jõu]] suurusest.
 
===Pumpade klassifikatsioon===
q<sub>t</sub>= n V<sub>p</sub>10<sup>-3</sup>, kus
 
*q<sub>t</sub> - pumba teoreetiline minutitootlikkus
*n - pumba veovõlli pöörete arv minutis
*V<sub>p</sub> - pumba pöördetootlikkus
 
Pumba tegelik [[tootlikkus]] on võrreldes teoreetilise tootlikkusega väiksem, sest osa pumbatavast vedelikust voolab pumbasiseste [[leke]]te tõttu [[survepool]]elt tagasi [[madalrõhu pool]]ele.
q=q<sub>t</sub>η, kus
 
*q - pumba minutitootlikkus
- pumba [[mahuline kasutegur]], mis arvestab lekkeid pumba sees
 
Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete maht aga oluliselt ei muutu. Järelikult on pumba mahulised kaod siis suhteliselt väiksemad. Rõhu suurendamisel sama tootlikkuse juures lekked pumba sees suurenevad, järelikult mahuline kasutegur väheneb.
123 375

muudatust