Redaktsioon: 20. veebruar 2017, kell 15:07 redigeeri Paasik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1354 muudatust →‎Mitmesuguseid pumpasid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. mai 2017, kell 22:41 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: ==Pumbad masinaehituses== Pumba abil toimub [[hüdrosüsteem]]i toitmine [[töövedelik]]uga. Pumbas muudetakse [[ajam]]i kulutatud [[mehaaniline energia]] töövedeliku [[hüdrauliline energia\|hüdrauliliseks energiaks]]. Hüdrosüsteemis kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt [[viskoossus\|~~viskoosete~~viskoossete]] vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn. mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku [[vooluhulk]] pumbast tema [[tööruum]]i suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruum täitub suurenedes vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. [[Rõhk]] tekib alles siis, kui vedelik kohtab oma teel takistust ja avaldab sellele [[surve]]t. Vedeliku rõhk sõltub takistava [[jõud\|jõu]] suurusest. ===Pumpade klassifikatsioon=== 17. rida: q<sub>t</sub>= n V<sub>p</sub>10<sup>-3</sup>, kus q<sub>t</sub> -– pumba teoreetiline minutitootlikkus n -– pumba veovõlli pöörete arv minutis V<sub>p</sub> -– pumba pöördetootlikkus Pumba tegelik [[tootlikkus]] on võrreldes teoreetilise tootlikkusega väiksem, sest osa pumbatavast vedelikust voolab pumbasiseste [[leke]]te tõttu [[survepool]]elt tagasi [[madalrõhu pool]]ele. 25. rida: q=q<sub>t</sub>η, kus q -– pumba minutitootlikkus *η -– pumba [[mahuline kasutegur]], mis arvestab lekkeid pumba sees Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete maht aga oluliselt ei muutu. Järelikult on pumba mahulised kaod siis suhteliselt väiksemad. Rõhu suurendamisel sama tootlikkuse juures lekked pumba sees suurenevad, järelikult mahuline kasutegur väheneb.

Pump: erinevus redaktsioonide vahel