Magnetlintsalvesti: erinevus redaktsioonide vahel

'''Magnetlintsalvesti''' ehk lindiajam (inglise keeles ''magnetic tape drive'') on tavalisele magnetofonile sarnanev seade, mis võimaldab magnetlindile andmeid kirjutada ning neid sealt lugeda. Seadmele on üles seatud BIOS (Basic Input Output System), mille abil saab seadmelt andmeid lugeda ningja sellele salvestada. Seadme mahuksmahutavus on mõnisada kilobaiti kuni terabaitideni välja, maht sõltub lindi pikkusest. Seade ei vaja internetiühendust töötamaks.

Magnetlintsalvestit kasutati esimest korda 1950'-ndatel arvutitega, kuid maht ulatus vaid ühe megabaidini. Tehnoloogia arenedes suurenes maht kuni 10 terabaidini ning edasigi kokkusurumata andmetega. Varastes arvutisüsteemides oli magnetlint põhiliseks salvestuseks kasutatud ning striimerid; striimerid olid sel ajal üpriski kallid, kuid lint ise oli odav.

Negatiivne sündmus inglisekeelse nimega "shoe-shining" esineb, kui lugemise/kirjutamise ajal andmete edastuskiirus langeb allapoole miinimumi, mis modernsema lindiajami disaini puhul liikuva lindi puhul lubatud on. Selles situatsioonis lintolukorras ei saa koheseltlint kohe pidama ning aeglustab, liigub tagasi ja stardib uuesti. Kui see sündmus kordub, siis edasi-tagasi liikumine meenutab kinga läikima löömist, millest ka nimi. See aeglustab andmetöötluse kiirust, vähendab lindi kogumahtu ning vähendab nii lindi kui ka lindiajami elupikkust. Varasemate lindiajamite puhul oli selline liikumine paratamatu, mistõttu selleaegsed lindiajamid olidki ehitatud töötama start-stopp stiilis.

Hiljem, enamik 1980'-ndate lindiajamitest kasutasid sisemist andmepuhvrit, mis mingil määral vähendas start-stopp situatsioone. Nende ajamite puhul hakati kasutama ütlust "striimer". Lint peatati vaid juhul, kui puhvris polnud enam andmeid, mida kirjutada, või kui see oli lugemise ajal andmeid täis. Kiiremad ajamid tulid küll kasutusele, kuid isegi puhvrite olemasolu ei eemaldanud start-stopp sündmusi. Kõige uuemad, praeguse aja salvestid, ei kasuta enam ühte kiirust, vaid töötavad mitmel eri kiirusel. Sisemiselt kasutavad nad algoritme mis dünaamiliselt sobitavad lindi kiiruse arvuti andmetöötluskiirusega. Kui arvuti töötluskiirus on siiski aeglasem kui selle miinimum, tekib siiski sama probleem.

Linti hoitakse tavaliselt kassetti sees ning nendele saab salvestada lisaks tavalisele tekstile ka heli- ningja video failevideofaile. KassettiKasseti väliskiht on enamasti plastikustplastist, mõnikord ka metallosadega, et habras lint kergelt ei puruneks.

* 1951 – Valmisvalmis esimene magnetlintsalvesti, mudel UNISERVO, millel oli 1/2 nikliga plaaditud fosfor-pronks lint.

* 1952 – Võetivõeti kasutusele plastikust lintplastlint.

* 1958 – Eraldieraldi lugemispea ja kirjutamispea mis laseb läbipaistvalt kontrollida mida just sisestati.

* 1970'-ndad – Automaatseltautomaatselt laetavadlaaditavad lindid, et ei peaks manuaalselt töötama.

* 1970'-ndad – Koodigruppidekoodigruppide salvestamine, et vigu kiiremini leida.

* 1972 – Kahekahe rulliga kassetti kasutuselevõtt.

* 1972 – Lineaarnelineaarne siugjas (katkematu) salvestamine.

* 1974 – Üheühe rulliga kassetti kasutuselevõtt.

* 1974 – Esimeneesimene robootilise ligipääsuga lindikogu.

* 1977 – Standardsestandardse audiokassettihelikassetti kasutuselevõtt.

* 1984 – Siseminesisemine rull koos automaatse lindimehhanismiga.

* 1984 – Digitaalsedigitaalse lineaarse lindi kasutuselevõtt.

* 1986 – Riistvarariistvara andmete kokkusurumine.

* 1987 – Esimeneesimene spiraalne digitaalne magnetlintsalvesti.

* 1993 – Lindidirektiividelindidirektiivide kasutuselevõtt.

* 1995 – Servoservo rajad; tehase poolt salvestatud rajad (lugemis/kirjutamis-)pea täpsemaks positsioneerimiseks.

* 1997 – Virtuaalnevirtuaalse lindi (ketta vahemälu, mis jäljendab linti) kasutuselevõtt.

* 1999 – Väikeväike lapiga kaetud ratas, mis puhastab lindi peasid.

* 2000 – Optilineoptiline servo pea täpseks positsioneerimiseks.

* 2003 – Üherullilineüherulliline kassett spiraalseks salvestamiseks.

* 2006 – Mitumitu peakomplekti (lugemis- ja kirjutamispea) ja servot iga lindiajami kohta.

* 2010 – Lineaarnelineaarne lindifailisüsteem, mis lubab otsest ligipääsu failidele ilma lisanduva lindikogu andmebaasita.

* 2014 – Lineaarnelineaarne lindifailisüsteem kiirusega 360 MB/s.

# Magnetlintsalvesti ningja sellega seonduv<ref>https://www.google.com/patents/US6611394</ref>