Andesiit: erinevus redaktsioonide vahel

Andesiit on [[basalt|basaldi]] järel kõige levinum vulkaaniline kivim.<ref name="JQWux" /><ref name="2yfbm" /> Andesiit on kõige levinum [[subduktsioonivöönd]]i [[vulkanism]]i produktsaadus<ref name="Lq4Qf" /> ning on seetõttu eriti iseloomulik [[Vaikne ookean|Vaikset ookeani]] ümbritsevale [[Vaikse ookeani tulerõngas|tulerõngale]]. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata just subduktsioonivööndi [[tektooniline režiim|tektoonilises režiimis]], sest andesiiti defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse [[laava]]ga [[vulkaan]]id on [[vulkaanipurse|plahvatusliku iseloomuga]] ning tekitavad lisaks laavale ka suures koguses [[tefra]]t. Andesiitse laavaga vulkaanipursked võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasneb nendega ka [[lõõmpilv]]ede teke.<ref name="dLOYF" />

Andesiit on värvuselt tume- kuni helehall või pruun. [[Mineraal|Mineraloogiliselt]] koosneb andesiit peamiselt [[pürokseen]]ist, [[plagioklass]]ist ja [[küünekivi]]st. Andesiit on koostiselt lähedane [[Basalt|basaldile]] ja [[datsiit|datsiidile]]. Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva ülemineku värvitoonis ([[murenemine|murenemata]] basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ningja datsiit helehall). Andesiidi [[tardkivimi struktuur|struktuur]] on enamasti [[porfüüriline struktuur|porfüüriline]], mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad [[fenokristall]]id.{{sfn|Le Maitre|2005|p=56}}

[[Ajalooline aeg|Ajaloolise aja]] kõige võimsamad vulkaanipursked on olnud valdavalt andesiitse koostisega purskematerjaliga. Nende hulka kuuluvad [[Tambora]] ([[1815]]),<ref name="mcgraw" /> [[Krakatau]] ([[1883]]),<ref name="mcgraw" /> [[Pelée]] ([[1902]]),<ref name="mcgraw" /> [[Katmai]] ([[1912]]),<ref name="SEfqM" /> [[Saint Helens]] ([[1980]])<ref name="mcgraw" /> ja [[Pinatubo]] ([[1991]]).<ref name="mcgraw" /> Ehkki basalt ja basaltset materjali purskavad vulkaanid on andesiitseist levinumad, on andesiitsed vulkaanid märksa enam tuntud, sest nende pursked on sageli plahvatuslikud, sellal kui basalti purskavad vulkaanid tegutsevad palju rahulikumalt ning väga sageli on need inimsilma eest varjatud, asudes [[ookean]]ide sügavuses.

"Andesiidi" tõi geoloogilisse terminoloogiasse tagasi [[Justus Roth]], kes [[1861]]. aastal täpsustas mõiste definitsiooni. Ta pidas oluliseks kivimis sisalduvate [[päevakivi]]de koostist. Roth nimetas kivimit andesiidiks siis, kui selles sisalduv [[plagioklass]] on [[oligoklass]]i (oligoklass hõlmas sel ajal ka [[andesiin]]i<ref name="tomkeieff" />) koostisega.<ref name="jk0Sf" /> [[Ferdinand Zirkel]] ([[1894]]) aga ei pidanud plagioklassi koostist definitsiooni seisukohalt oluliseks. Ta nimetas andesiidiks [[augiit]]i ja plagioklassi sisaldavaks vulkaaniliseks kivimit, mis ei sisalda [[oliviin]]i.<ref name="Lt2G8" /> Seega eristas ta andesiiti basaldist just oliviini järgi, mis on basaldis enamasti küllaltki tavaline mineraal. Uuesti määratletud andesiidi [[stratotüüp]] asub [[Argentina]]s [[Catamarca provints]]is Andide mäestikus; selle defineeris [[Walter Ehrenreich Tröger]].<ref name="OV8KP" />

Ränivaesemad kivimid sisaldavad suuremas koguses raskemaid elemente, näiteks rauda. Seetõttu on ka basaldi tihedus pisut suurem kui andesiidil. Basaltne magma saab maakoores tõusta nii kõrgele, kui lubab tema ujuvus selle suhtes.<ref name="compmagma" /> Paksust ning suhteliselt väikse tihedusega mandrilisest maakoorest on basaldil raskem läbi murda, mis ongi üks põhjusi, miks pole basalt mandritel nii levinud kui ookeanides. Näiteks andesiidile nime andnud Andide alune maakoor on umbes 60 kilomeetri paksune, mistõttu basalti seal praktiliselt ei esinegi.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=39}} Kui basaltne magma seguneb mandrilise maakoore materjaliga, muutub ta koostis andesiitsemaks ja tihedus väiksemaks ning seeläbi on magmal võimalik kõrgemale liikuda. Lisaks rikastub sulav materjal ookenisookeanis esinenud [[sete]]te mõjul [[kaalium]]i, [[baarium]]i ja [[tina]]ga; erinevate komponentide vahekord ei ole aga täpselt teada.<ref name="mPnDy" />

Basaltne magma, mis [[riftivöönd]]ites [[konvektsioon]]iga kõrgemale tõustes moodustab ookeanipõhja, on väga väikse veesisaldusega (vähem kui 0,5%{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=95}}). Andesiitsest subduktsioonivööndi magmast moodustab vesi aga kuni 6 protsenti.<ref name="aSXxs" /> See vesi on pärit subdutseerunud laamast, mille ümberkristalliseeruvad mineraalid vee vabastasid. Vabanenud vesi aitab basaldi sulamisele kaasa ning liigub koos magmaga ülespoole. Kui rõhk ülespoole liikudes väheneb, hakkab magmas lahustunud vesi moodustama gaasimulle, sest vedelike lahustuvus gaasides halveneb rõhu langedes. Merepinnal on gaasilise vee ruumala [[keemistemperatuur]]il üle 1600 korra suurem vedela vee ruumalast.<ref name="WchNG" /><ref name="EVIGe" /> See on peamiseks põhjuseks, miks ookeanide keskahelikes pole praktiliselt üldse plahvatuslikke purskeid, sest puudub pingeid tekitav veeaur, mistõttu basaltne ning vedel laava võib rahulikult merepõhja voolata. Veega laetud subduktsioonivööndi magma ei leia aga tihti [[kraater|kraatrist]] rahulikku väljapääsu. Plahvatuslikkust võimendab ränirikka laava suurem viskoossus, mis ei lase tekkinud gaasimullidel magmast vabalt välja liikuda. Äärmuseni viidud pinged vabanevad lõpuks plahvatuslike vulkaanipursete näol, mille käigus on esmasteks purskeproduktidekspurskesaadusteks tavaliselt vulkaanilised gaasid ning gaaside poolt pihustatud magma fragmendid, mida kokkuvõtvalt nimetatakse tefraks. Kui vulkaan on nön-ö hääle puhtaks köhinud, võivad järgneda ka näiteks andesiitse koostisega [[laavavool]]ud.{{sfn|Francis|Oppenheimer|2003|p=99}}

Andesiitse laava temperatuur kraatrist väljumise hetkelajal on 950–1170 °C. Tihedus pursketemperatuuril (ilma vesiikuliteta) on 2450 kg/m³ ningja [[viskoossus]] 10⁴–10⁷ [[Paskalsekund|Pa·s]].<ref name="UiA95" />

Tekkinud andesiitsed lasumuskehad hakkavad aja jooksul nii keemiliste kui ka mehhaanilistemehaaniliste tegurite mõjul lagunema. [[Murenemine|Murenemist]] mõjutavad tegurid on kivimi mineraalne koostis, kliima, elustik, piirkonna [[topograafia]] ja aeg. Kuna andesiidi mineraalne koostis on varieeruv, lasumuskehad on erineva vanusega ja asuvad erineva elustiku ning topograafiaga piirkondades, võib andesiidi murenemine toimuda äärmiselt erinevalt. Kehtivad siiski kaks põhireeglit -– peenema struktuuriga kivimid annavad murenemisel üldiselt peenema [[lõimis]]ega mulla, jämedama struktuuriga kivimid aga jämedama lõimisega mulla ja tumedam kivim annab murenedes viljakama pinnase.<ref name="jXbjP" /> Andesiit on üldiselt keskmise tumedusega, mis tähendab keskmist viljakust, selle valdavalt porfüüriline struktuur tagab aga murenemisel tekkivate osakeste erineva suuruse. Hilisema murenemise staadiumis võib tavaliselt tumedates toonides esinev andesiit olla ka suisa valge.<ref name="1cxU4" />

[[California]]s tehtud uuringute põhjal sisaldab andesiidist tekkinud pinnas kõrgemal põhiliselt kaoliniiti, samuti ka [[vermikuliit]]i. Allpool moodustab pinnase põhiosa [[kaoliin]], pinnas sisaldab ka kaoliniiti, [[halluasiit]]i ja [[gibbsiit]]i. Sealsed pinnased on punakat värvi, kuna sagedaste [[tulekahju]]de mõjul muundub [[pinnas]]es olev [[götiit]] [[hematiit|hematiidiks]]. Pinnas ülalpool lumepiiri sisaldab [[allofaan]]i ja [[imogoliit]]i. <ref name="PHWPG" /> [[Türgi]]s tekib kivimi murenemisel seevastu [[montmorijoniit]].<ref name="PjN0T" />

Tumerohelist porfüürse struktuuriga kivimit kaevandasid [[Taygetos]]e mägedes juba [[neandertaallaneNeandertallane|neandertaallasedneandertallased]]; sarnast kivimit leidub ka [[Samothráki]] saarel.<ref name="sxhZe" /> Hiljem kasutati seda nii [[Minose kultuur]]is kui [[Mükeene kultuur]]is vaaside ja [[pitsat]]ite valmistamiseks, kuna materjal oli kõva ning vastupidav (tugevus [[Mohsi skaala]]l on kuus või suurem).<ref name="2shvq" /> Kivimit on maininud ka [[Pausanias]]<ref name="mE38S" />. Roomlased kasutasid kivimit ''[[opus sectile]]'' stiilis dekoratsioonide valmistamiseks (neid on leitud [[Ostia Antica]]st ja [[Nemi vald|Nemist]]). Kivimit on kasutatud ka [[Santa Prassede basiilika]]s ja [[Püha Peetruse väljak]]u sillutises.<ref name="4aC9X" /> [[Keskaeg|Keskajal]] kasutati kivi [[mosaiik]]ide valmistamiseks [[Palermo]]s, [[Konstantinoopol]]is ja [[Santiago de Compostela]]s; rooma ajast pärinevat kivi kasutati taas [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse basiilika]] ja [[Westminster Abbey]] rajamisel.<ref name="K2zgt" />

Borobudur_Temple.jpg|Borobuduri [[budism|budistlikbuda]] tempel Jaaval on rajatud andesiidist

Vanema päritoluga andesiit on sageli seotud [[ofioliit]]idega, kus nad on jäänukid endistest [[saarkaar]]test. Taolise päritoluga on andesiit ([[boniniit]]) [[Küpros]]e [[Troodos]]e mäestikus<ref name="YmdRA" />, aga ka Egiptuses porfüürilademe moodustunud andesiit.

[[Tšehhi]]maal on andesiidi leiukohtadeks [[Uherský Brod]], [[Nezdenice]], [[Bojkovice]], [[Bánov]], samuti ka Tepelské kõrgustik ja [[Tšehhi keskmäestik]]u läänepoolne osa [[Třebenice]] ümbruses.<ref name="02Ysr" />

[[Slovakkia]]s on arvukalt [[Karpaadid|Karpaatide]] tekkega seotud andesiidi leiukohti – [[Štiavnica mäestik]], [[Kremnica mäestik]], [[Vtáčnik]], [[Pohronský Inovec]], [[Krupinská planina]], [[Javorie]], [[Poľana]], [[Slanské kõrgustik]] ja [[Vihorlati kõrgustik]]. Osad andesiidi esinemiskohad on Slovakkias aga geoloogiliselt vanemad – näiteks [[Klenovský Vepor]] ja [[Zemplíni kõrgustik]].<ref name="76Lhz" />

[[Soome]]s esineb andesiiti [[Lõuna-Pohjanmaa]]l. Sealsed 1885 miljonit aastat vanad andesiitsed kivimid sisaldavad [[uraliit]]i ja moodustavad ühtse kompleksi [[Ylivieska linn]]a ümbruses avastatud endise [[saarkaar]]ega.<ref name="JSG0j" /> Samuti esineb seal andesiiti [[Lapimaa]]l [[Kambrium]]ieelsetes kivimites.<ref name="t4cKB" />

[[Norra]]s esineb andesiiti [[Trondheim]]i lähistel.<ref name="L9229" /> [[Rootsi]]s esineb andesiiti [[Hälsingland]]i põhjaosas [[Dellen]]i ümbruskonnas, kus selle kohalikuks nimetuseks on [[delleniit]]. [[Horvaatia]]s esineb andesiiti [[Krndija]] mäestikus.<ref name="x6sBt" /> [[Serbia]]s esineb andesiiti [[Timok]]i jõe kallastel.<ref name="JjD0N" /> [[Poola]]s esineb andesiiti [[Pieniny]] mägedes. [[Türgi]]s esineb andesiiti [[Gölbaşı ringkond|Gölbaşı ringkonnas]]. [[Ukraina]]s esineb andesiiti Karpaatides, aga ka [[Volnovahha rajoon]]is.<ref name="bQwi0" />