David Friedrich Ignatius: erinevus redaktsioonide vahel

P
herrnhuutlus > hernhuutlus
P (herrnhuutlus > hernhuutlus)
'''David Friedrich Ignatius''' ([[5. aprill]] [[1765]] [[Tartu]] – [[30. detsember]] [[1834]] [[Hageri]]) oli eesti vaimulik.
 
Õppis [[1777]]–[[1781]] Halberstadti koolis, usuteadust õppis aastatel [[1781]]–[[1785]] [[Halle Ülikool]]is. [[Hageri Lambertuse kogudus|Hageri koguduse]] õpetajaks kutsuti [[3. november|3. novembril]] [[1791]]. Ordineeriti õpetajaks [[18. jaanuar]]il [[1792]]. Oli seejuures alates [[30. jaanuar]]ist [[1814]] Eestimaa konsistooriumi assessor; [[Lääne-Harju praostkond|Lääne-Harju praostkonna]] abipraostiks sai [[3. juuli]]l [[1833]], praostiks [[8. märts]]il [[1834]]. Ta toetas oma koguduses vennastekoguduse liikumist ja, tema toel saadi maad Sutlemal ning ehitati Hageri kihelkonna palvemaja.
 
== David Friedrich Ignatius'eIgnatiuse tegevus ==
Ta asutas pastoraati pansionaadi, kus kasvandikele õpetati ka joonistamist. Tema isa [[Michael Ignatius]]t tunti herrnhuutliku[[hernhuutlus|hernhuutliku] kirjamehena, poeg [[Otto Friedrich Ignatius]] oli andekas maalikunstnik. David Friedrich Ignatiuse kirjutised ''kandsid pealkirja "Esthona''". Samuti oli ta oma ülikooliaegse sõbra [[Otto Wilhelm Masing]]u ''"Marahwa Näddala-Lehe"'' kaastööline. Lisaks oli ta kaasatud eestikeelse piiblitõlke ettevalmistamise komisjoni, kuid kuna talle ei meeldinud kohustused väljaspool oma kogudust, ningsiis ta ei võtnud osa komisjoni tööst osa. Aastal [[1817]] astus ta nagu [[Otto Wilhelm Masing]], Tallinna vabamüürlaste looži liikmeks<ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007</ref>.
 
== Isiklikku ==
139 422

muudatust