Ürgloodus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P {{ürgloodus}}?
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib loodusest; filmi kohta vaata artiklit [[Metsik loodus (film)]]}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2017}}{{vaidlustatud}}{{viita}}
'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on meieväga ümbervähesel looduslikelmääral aladel.või Pidevastäiesti muutumises olevpuutumata looduslik protsess, mis toimub aastate vältel eluta looduse protsesside toimelala. ElutaMetsistunud ja elus maastiku kujundavad tormid, vooluveed, talvekülmad, sulad, päiksekiirgus, tuulekiirus. Liigirikasliigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse eesmärgil looduskaitse valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid, pargid, veekogud, sood, rabad, metsad, pinnavormid,rändrahnud, järved ja jõed- Eestis kokku enam kui 2500 loodusmälestistmetsad.
 
OlulineAlal onpuudub säilitadatäielik suurevõi teaduslikuosaline väärtusega objektid, mis annavad olmeka pildi nende tekke ja põhjustatud protsesside kohtainimtegevus. Inimtegevuse Metsistunud looduses ja mälestusmärkidel on inimegevuskeeruline keerukateliikuda liikumistrajetoorideühest tõttusihtkohast vähem kasutatav. Looduses toimiv peab jääma loodusesse ja inimetegvus ürglooduse objektidel peab olema minemaalneteise. Tormid murravad puid, taimed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad võivad osutada inimestele ohtlikuks. ÜrglooduseMetsistunud aladel tekkinud veesilmad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.
'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on meie ümber looduslikel aladel. Pidevas muutumises olev looduslik protsess, mis toimub aastate vältel eluta looduse protsesside toimel. Eluta ja elus maastiku kujundavad tormid, vooluveed, talvekülmad, sulad, päiksekiirgus, tuulekiirus. Liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse eesmärgil looduskaitse valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid, pargid, veekogud, sood, rabad, metsad, pinnavormid,rändrahnud, järved ja jõed- Eestis kokku enam kui 2500 loodusmälestist.
 
Oluline on säilitada suure teadusliku väärtusega objektid, mis annavad olmeka pildi nende tekke ja põhjustatud protsesside kohta. Inimtegevuse Metsistunud looduses ja mälestusmärkidel on inimegevus keerukate liikumistrajetooride tõttu vähem kasutatav. Looduses toimiv peab jääma loodusesse ja inimetegvus ürglooduse objektidel peab olema minemaalne. Tormid murravad puid, taimed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad võivad osutada inimestele ohtlikuks. Ürglooduse aladel tekkinud veesilmad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.
 
Eestis esineb palju ürgloodust, mis on kaitstud seadustega. Näiteks Jõgeva maakonnas asuv Laiuse siniallikas, mis on kaitse all olev ürglooduse objekt. Ürglooduses esineb kauneid vaatepilte, näiteks Tuhala Nõiakaevu keemine.
 
Veel näiteid Eesti ürgloodusest:
 
- Pakri neem - on pärjatud suurejoonelise pangaga, mis püstloodselt tõuseb otse merest. Selles värvikirevas veerandsaja meetri kõrguses pangas avaneb ligi viiskümmend miljonit aastat Maa kivistunud ajalugu.
 
- Lüsingi karstiala- asub Ambla lähedal loopealses metsas. Suurvee ajal ei mahu kogu vesi enam maa alla ja seega tekib karstijärvestik.
 
- Sopa allikas- on Eesti sügavaim allikas. Lehti sügavus ligi 5 meetrit.
 
- Tolkuse raba- asub Luitemaal. Merelahe osa, mille eraldumisel algas kiire soostumine.
 
Eestis esineb palju ürgloodust, mis on kaitstud erinevate seadustega. Näiteks Jõgeva maakonnas asuv Laiuse siniallikas, mis on kaitse all olev ürglooduse objekt. Ürglooduses esineb kauneid vaatepilte, näiteks Tuhala Nõiakaevu keemine.
{{Panoraam |Ahja jõe ürgorg.jpg |800px |Ahja jõe ürgorg}}