Erinevus lehekülje "Mihhail Kutuzov" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 59 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P
 
==Elulugu==
Mihhail Kutuzov asustasus 1759. aasta juulikuusjuulis õppima Suurtükiväe- ja Insenerikooli, mille lõpetas [[1. jaanuar]]il [[1761]] insener-[[praporštšik]]u auastmes ning suunati [[28. veebruar]]il 1761. aastal teenistusse InsenerikorpusesseInsenerikorpusse.
 
== Seosed Eestimaaga ==
Mihhail Kutuzov oli [[1. märts]]ist [[1761]] kuni [[1762]]. aastani [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]u [[kindralkuberner]] [[hertsog]] [[Peter August Friedrich|Peter August Friedrich Holstein-Becki ]][[tiibadjutant|tiibadjutandiks]] ja [[kantselei]] juhatajaks.
 
[[21. august]]il [[1762]]. aastal määrati Kutuzov juba kapteni auastmes [[Aleksandr Suvorov]]i juhitava [[Astrahani jalaväepolk|Astrahani jalaväepolgu]] [[rood]]ukomandöriks.
 
[[1764]]. aastast teenis Venemaa vägedes [[Poola|Poolas]] ja osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga.
 
== Sõjaväekarjäär==
Kutuzov osales uuesti sõjategevuses aastatel 1768–1774: [[1769]]. aastal toimunud sõjas Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta [[Pjotr Rumjantsev]]i armee juures ober[[kindralkortermeister|kindralkortermeistriks]]. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõdades]] õppis ta [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust [[Türgi]] kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov vigastuse, mille tulemuseltagajärjel kaotas parema silma.
 
Kutuzov oli ka edukas diplomaat, Venemaa saadik [[Osmani impeerium]]is [[Konstantinoopol]]is.
 
20. augustil 1812. aastal määras [[Aleksander I]] Kutuzovi [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] asemel Napoleoni eest taganeva Vene armee ülemjuhatajaks. Kutuzovi juhtimisel purustas Vene vägi [[Napoleon]]i armee. Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref>
 
==Surm==
Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. aastalTema põrm toodi [[Peterburi]] ja maeti Peterburi [[Kaasani katedraal (Peterburi)|Kaasani katedraal]]<nowiki/>i juurde.
 
PealePärast Kutuzovi surma levisid kuulujutud, et ta olevat käskinud matta oma südasüdame Vene vägede juurde Sileesias [[Bolesławiec]]i linnas. 4. septembril [[1933]]. aastal avati [[VK(b)P]] Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri [[Sergei Kirov]]i korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud [[Religiooni ajaloo muuseum|Religiooniajaloo muuseum]]iks, laialtlevinudlevinud kuulujutu kontrolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas kivist sarkofaagist, kehast eraldi säilitatud arvatava südame jäänused, pärast midamisjärel hauakamber suleti<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=1016 Сердце фельдмаршала Кутузова]</ref>. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal kasutati [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] kangelast Kutuzovit patriotismi innustamiseks ning asutati [[Kutuzovi orden]], mis oli üks [[NSV Liit|NSV Liidu]] tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.
Peale surma toodi ta põrm [[Peterburi]], kus ta maeti Peterburi [[Kaasani katedraal (Peterburi)|Kaasani katedraal]] juurde.
 
PealePärast sõda loodi Poolas Nõukogude vägede ([[Nõukogude armee Põhjagrupp|Nõukogude armee Põhjagrupi]]) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i valdusessevaldusse. Esemed on nüüd eksponeeritud Peterburis asuvas SuurtukiväeSuurtükiväe, Inseneri- ja Sidevägede muuseumi (''Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге'') Kutuzovi saalis.
Peale Kutuzovi surma levisid kuulujutud, et ta olevat käskinud matta oma süda Vene vägede juurde Sileesias [[Bolesławiec]]i linnas. 4. septembril [[1933]]. aastal avati [[VK(b)P]] Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri [[Sergei Kirov]]i korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud [[Religiooni ajaloo muuseum|Religiooniajaloo muuseum]]iks, laialtlevinud kuulujutu kontrolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas kivist sarkofaagist, kehast eraldi säilitatud arvatava südame jäänused, pärast mida hauakamber suleti<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=1016 Сердце фельдмаршала Кутузова]</ref>. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal kasutati [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] kangelast Kutuzovit patriotismi innustamiseks ning asutati [[Kutuzovi orden]], mis oli üks [[NSV Liit|NSV Liidu]] tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.
 
Peale sõda loodi Poolas Nõukogude vägede ([[Nõukogude armee Põhjagrupp|Nõukogude armee Põhjagrupi]]) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i valdusesse. Esemed on nüüd eksponeeritud Peterburis asuvas Suurtukiväe, Inseneri- ja Sidevägede muuseumi (''Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге'') Kutuzovi saalis.
 
== Perekond ==
Abiellus Jekaterina Ilinitšna [[Bibikov]]aga (1754–1824), kes oli [[Tuula relvatehas]]e ülema, insener-kindral-porutšik [[Ilja Aleksandrovitš Bibikov]]i (1698–1784) tütar. Abielust sündisid:
*Nikolai (suri noorelt)
*Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik [[Matvei Fjodorovitš Tolstoi]]ga (1772–1815), 11 lapse ema
*Anna (1782–1846), abiellus 1802. aastal kindralmajor [[Nikolai Zaharovitš Hitrovo]]ga (1779–1826)
*Jelizaveta (1783–1839), abiellus 1802. aastal vene armee tiibadjutant,tiibadjutandi krahv [[Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen]]iga (1782–1805) ja aastal 1811, kindralmajor [[Nikolai Fjodorovitš Hitrovo]]ga (surn.surnud 1819)
*Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindralratsaväekindrali krahv [[Nikolai Danilovitš Kudašev]]iga (1784–1813) ja pärast esimesetema surma kindralmajor [[Ilja Stepanovitš Sarotšinski]]ga (1788–1854)
*Darja (1788–1854), abiellus PeterburgiPeterburi asekubernerasekuberneri [[Fjodor Petrovitš Opotšinin]]iga (1779–1852), kes sai [[Püha Andrease orden]]i (1850)
 
== Kirjandus ==
105 060

muudatust