Macau: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
33. rida:
Eestikeelne lühendnimi on Macau [mak'au], mis lähtub portugali keelest (portugali hääldus [mɐˈkaw]). Varem soovitati lühendnimena kasutada hiina keelest lähtuvat lühendnime Aomen (hiina keeles 澳门 / 澳門, ''Àomén'', lühend 澳, ''Ào''). Inglise keeles on lühendnimed Macau ja Macao (viimane järgib varasemat portugali kirjapilti). Mitteametlikult kasutatakse kantoni keeles ka nime 馬交 (Maa5 Gaau1 [ma̬ː káːu]).
Enne portugallaste tulekut 16. sajandi keskel olid koha nimed Haojing (濠鏡 'austripeegel') ja Jinghai (鏡海 'peeglimeri').<ref name="M517"
Arvatakse, et nimi ''Macau'' tuleb 1448 ehitatud meresõitjate ja kalurite jumalannale [[Mazu]]le pühendatud [[A-Má tempel|A-Má templi]] (媽閣廟, ''Māgé Miào'', ''Maa1 Gok3 Miu6'', kohalik nimi Maa5 Gok3 Miu6 või Maa5 Gok3 Miu5) nimest. Portugali meremehed olevat randunud just templi juures ning saanud küsimusele koha nime kohta vastuseks 媽閣 (''Māgé'', ''Maa1 Gok3''). Portugallased nimetasid siis poolsaare [[Macau poolsaar]]eks.
48. rida:
Macau asetseb [[Zhu Jiangi delta]] lääneosas. Idasse ja lõunasse jääb [[Põhja-Hiina meri]], põhjast piirneb ta [[Zhuhai Shi]]'ga [[Guangdong]]i provintsis. Macau on [[Hongkong]]ist 60 km edelas ja 145 km kaugusel [[Guangzhou]]st.
Rannajoone pikkus on 41 km. Maismaapiir [[Guangdong]]i provintsiga ([[Zhuhai erimajanduspiirkond]], [[Zhuhai Shi]]) on 310 m või 340 m{{lisa viide}} pikkune.<ref
Macau paikneb [[Macau poolsaar]]el ning [[Taipa]] ja [[Coloane]] saarel (need on ühenduses [[Cotai]] kaudu) ning väiksematel saartel. Macau poolsaar paikneb [[Zhu Jiang]]i [[estuaar]]i (idas) ja [[Xi Jiang]]i (läänes) vahel.
54. rida:
Seisuga märts 2014 on Macau pindala 31,3 km².
Enne portugallaste tulekut oli Macau 2,78 km² suurune saar. Portugallased hakkasid maad juurde võitma, nii et tekkis Macau poolsaar. Poolsaare piirile püstitati värav [[Portas do Cerco]]. Maismaapindala kasv hakkas kiirenema 20. sajandi viimasel veerandil: 1972. aastal oli see 15 km², 1983. aastal 16,1 km² ja 1994. aastal 21,3 km². Maad võideti juurde eriti [[Taipa]]l ja [[Coloane]]l. 2010. aastal oli maismaapindala 29,7 km². 2010. aastal teatati kavast võita viie järgmise aasta jooksul kuues etapis juurde 3,5 km² maad [[Välissadama Parvlaevaterminal]]ist idas, [[Avenida Sun Yat Sen]]ist lõunas ja [[Taipa]] saarest põhjas.<ref
Macau ja selle osade pindala on muutunud järgmiselt:
169. rida:
[[Macau poolsaar]] koosneb peamiselt hiljuti jõemudast tekkinud tasasest maast. Algsel saarel on arvukalt järske mägesid.
Macau kõrgeim tipp on [[Alto de Coloane]] (170,6 m).<ref
Kõrge hoonestuse tõttu ei ole pinnamood hästi jälgitav.
188. rida:
[[Macau poolsaar]]elt on leitud tõendeid 4000–6000 aasta tagusest inimasustusest, [[Coloane]]'i saarelt 5000 aasta vanusest.{{lisa viide}}
Macau ajalugu ulatub tagasi [[Qini dünastia]] aega (221–206 eKr), mil Macau ala läks [[Guangdong]]i provintsi [[Nanhai ringkond|Nanhai ringkonna]] [[Panyu maakond|Panyu maakonna]] koosseisu.<ref
Alates 5. sajandist kasutasid Kagu-Aasia ja Guangzhou vahet sõitvad laevad piirkonda sadamana peavarju, joogivee ja toidu saamiseks. Piirkonna esimesed teadaolevad elanikud olid [[Lõuna-Songi dünastia]] aegsed 50 000 põgenikku, kes otsisid 1277 kaitset mongolite sissetungi eest. Nad suutsid oma asulat kaitsta ja jäid sinna elama. Hiinlaste keskus Macaus oli pikka aega [[Mong Há]] [[Macau poolsaar]]e põhjaosas; seal oli piirkonna vanim tempel, [[Guanyin]]ile pühendatud budistlik tempel.{{lisa viide}} [[Mingi dünastia]] (1368–1644 pKr) ajal tulid piirkonda elama kalurid mitmelt poolt [[Guangdong]]i ja [[Fujian]]i provintsist. Nad rajasid [[A-Má tempel|A-Má templi]], kus palvetati meresõidu ohutuse pärast. Hoklod hakkasid esimesena huvi tundma Macau kui võimaliku lõunaprovintside kaubanduse keskuse vastu.
195. rida:
{{vaata|Orjus Portugalis}}
{{vaata|Hiina-Portugali suhted}}
Macaust sai suurem asula alles pärast portugallaste saabumist 16. sajandil.<ref
[[Pilt:Macau_oldmap.jpg|pisi|Macau poolsaare kaart (1639)]]
[[Portugallaste suured maadeavastused|Portugallaste suurte maadeavastuste]] ajal uurisid Portugali meresõitjad Aasia ja Aafrika rannikut. Aastal 1510 rajati tugipunktid [[Velha Goa|Goa]]s, 1511 vallutati [[Melaka sultanaat]], mis oli Hiina liitlane ja maksis Hiinale andamit, ning tõrjuti sultan [[Mahmud Shah]] [[Malaka poolsaar]]e lõunatippu, kust ta portugallasi ründas. Aastal 1513 jõudsid esimeste portugallastena Hiinasse [[Jorge Álvares]] ja tema kaaslased, kes [[Portugali Melaka]]st renditud [[džonki]]ga maabusid [[Zhu Jiangi delta]]s Lintini saarel ([[Nei Lingdingi saar]]el) ning püstitasid saarele kivist tähise, mis kuulutas selle [[Portugali kuningas|Portugali kuninga]] [[Manuel I]] valduseks. Aastal 1513 tegi ka [[India asekuningas]] [[Afonso de Albuquerque]] [[Rafael Perestrello]]le ülesandeks seilata Hiinasse, et luua kaubandussuhted. Rafael kauples 1513 ja 1516 hiina kaupmeestega Kantonis ([[Guangzhou]]s), kuid kaugemale teda ei lastud. Aastal 1517 saatis Manuel I Guangzhousse diplomaatilise ja kaubandussaatkonna eesotsas [[Tomé Pires]]i ja [[Fernão Pires de Andrade]]ga. See saatkond tegutses keiser [[Zhengde]] surmani [[Nanjing]]is 1521. Pärast seda ei olnud keisri õukond välissuhetest enam huvitatud, samuti mõjutasid õukonda teated portugallaste halvast käitumisest mujal Hiinas ning kukutatud Melaka sultani abipalved portugallaste väljaajamiseks. Aastal 1520 otsustati saatkond vahistada ja pärast Mahmud Shahi uut sõnumit saatkond hukati. Melakalased kirjeldasid, kuidas portugallased olevat neid petnud, kasutades kaubandust ettekäändena riigi vallutamiseks. Aastatel 1521 ja 1522 jõudsid mõned Portugali laevad [[Tuen Mun]]i kaubasaarele, kuid vaenulikuks muutunud Hiina võimud ajasid need ära. Malailaste [[Melaka sultanaat]] maksis Hiinale andamit ning oli Hiina liitlane.
213. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="M517">''Macau Yearbook'' 2007, lk 517.</ref>
<ref name="Uq31P">''Macau Yearbook 2007'', lk 475.</ref>
<ref name="Ym23G">Alexandra Lages. Land reclamation to be done in the next 5 years. – ''[[Macau Daily Times]]'', 19. juuni 2010.</ref>
<ref name="vdO6T">S. S. Chan. ''The Macau Economy'', Publications Centre, University of Macau 2000, ISBN 99937-26-03-6, lk 3–4.</ref>
}}
==Välislingid==
| |||