Marie Under: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Maemees (arutelu | kaastöö)
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
12. rida:
4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Tallinnas [[Väike-Roosikrantsi tänav]]al. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel [[1893]]–[[1898]] õppis ta [[Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkool]]is. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas [[Risti mõis]]as lastepreilina. Lühikest aega töötas ta [[Viru tänav]]a paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta [[saksa keel]]es luuletusi.
 
Aastal [[1902]] abiellus Marie Under [[Carl Eduard Friedrich Hacker]]iga (1878–1948) ning noorpaar kolis [[Kutšino]]sse [[Moskva]] äärelinna. Neil oli kaks last – [[Dagmar Stock|Dagmar]] (1902–1994) ja [[Hedda Hacker|Hedda]] (1905–1988). Hedda ristiisa oli maalikunstnik [[Ants Laikmaa]].<ref>Sirje Kiin.name="4Hr9l" Marie Underi Europa reisid. Kuuskümmend üks kirja tütardele. Tallinn 2010</ref>
 
Marie Under kinkis [[Ants Laikmaa]]le enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. [[2. august]]il [[1904]] avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti.
19. rida:
Aastal [[1924]] lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga.
 
[[Tallinna Kirjanike Ühing]]u liige<ref>Tallinna kirjanikudname="6oQG3" asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr 93, lk 3.</ref>
 
[[1944]]. aasta septembris põgenes ta perega [[Rootsi]].
85. rida:
* [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt" (uurimuslik biograafia). [[Tänapäev]], Tallinn [[2009]], 864 lk
* [[Sirje Kiin]], "Marie Under. Elu ja luule". [[Tammerraamat]], Tallinn [[2011]], 672 lk
* "Marie Underi päevikud 1922-19571922–1957". [[Litteraria]] nr 27, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu [[2015]], 138 lk
 
== Mälestuse jäädvustamine ==
20. novembril 2006 esietendus [[KUMU|KUMU-]]s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas [[Merle Karusoo]] ja [[Raimo Pass]]. Osades [[Katrin Saukas]] (Marie Under), [[Ago-Endrik Kerge]], [[Raivo Trass]], [[Sten Zupping]] ja [[Egon Nuter]].
 
Roosikasvataja [[Mart Ojasalu]] on aretanud [[roos]]isordi `Marie Under`, mida esitleti [[17. juuli]]l [[2009]] [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]]. <ref>[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id name=26908 "Tutvustataksex06ph" uut roosisorti ´Marie Under`"]</ref>
 
Aastast [[2008]] annab [[kultuuriministeerium]] välja [[Marie Underi nimeline stipendium|Marie Underi nimelist stipendiumi]], millega toetatakse üliõpilaste tööd [[eesti kirjandus]]e uurimisel. Seda stipendiumi rahastatakse Marie Underi loomingu avaldamise eest saadavaist autoritasudest, kuid 2017. aasta algul sai teatavaks, et autoriõigused ei kuulugi Eesti riigile, vaid hoopis [[Eesti Kultuuri Koondis]]ele Rootsis ja Baieri liidumaale Saksamaal.<ref>Luues selgustname="SQ9D5" riigile kuuluvates autoriõiguses - Marie Underi juhtum. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 1. veebruar 2017</ref> Nädal hiljem teatas Eesti Kultuuri Koondis, et loovutab oma osa autoriõigustest Eesti Kultuuriministeeriumile, et stipendiumi väljaandmine saaks jätkuda.<ref>[[Ivar Paljak]].name="jNY6Z" Marie Underi juhtum. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 8. veebruar 2017</ref>
 
Eesti Kultuuri Koondis Rootsis haldab Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi, millest anti välja toetusi ja stipendiume.<ref>[[Ivar Paljak]].name="r2lL6" Eesti Kultuuri Koondis 55 aastat. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 22. veebruar 2017</ref> Under pärandas 37.5% oma varast HH FOND Eesti Kultuuri Koondisele Rootsis ja ülejäänud oma õele [[Dagmar Stock|Dagmar Stockile]]. Pärast Stocki surma läksid temale kuulunud Underi [[Autoriõigus|autoriõiguste]] 62.5% osalus [[Baieri|Baieri liidumaale]]. Underi teosed on autoriõigusega kaitstud [[2055]]. aastani.<ref>{{Netiviide|Autor=Katrin Arvisto|URLname=http://www.kul.ee/et/uudised/luues-selgust-riigile-kuuluvates-autorioigustes-marie-underi-juhtum|Pealkiri=Luues"Ayx7H" selgust riigile kuuluvates autoriõigustes – Marie Underi juhtum|Väljaanne=Eesti Kultuuriministeeriumi Kommunikatsiooniosakond|Aeg=25.01.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref>
 
2010 avati Tallinnas Rahvusraamatukogu ees [[Mati Karmin]]i loodud [[Marie Underi mälestussammas]].
101. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="4Hr9l">Sirje Kiin. Marie Underi Europa reisid. Kuuskümmend üks kirja tütardele. Tallinn 2010</ref>
<ref name="6oQG3">Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr 93, lk 3.</ref>
<ref name="x06ph">[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=26908 "Tutvustatakse uut roosisorti ´Marie Under`"]</ref>
<ref name="SQ9D5">Luues selgust riigile kuuluvates autoriõiguses – Marie Underi juhtum. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 1. veebruar 2017</ref>
<ref name="jNY6Z">[[Ivar Paljak]]. Marie Underi juhtum. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 8. veebruar 2017</ref>
<ref name="r2lL6">[[Ivar Paljak]]. Eesti Kultuuri Koondis 55 aastat. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 22. veebruar 2017</ref>
<ref name="Ayx7H">{{Netiviide|Autor=Katrin Arvisto|URL=http://www.kul.ee/et/uudised/luues-selgust-riigile-kuuluvates-autorioigustes-marie-underi-juhtum|Pealkiri=Luues selgust riigile kuuluvates autoriõigustes – Marie Underi juhtum|Väljaanne=Eesti Kultuuriministeeriumi Kommunikatsiooniosakond|Aeg=25.01.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref>
}}
* Adson, Artur. 2007. "Siuru-raamat".
* Hinrikus, R., Kronberg, J., Olesk, S., Tepandi,T. 2003. "Marie Under"