Kong Fuzi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
===Sündimisega seotud legendid===
[[Linnart Mäll]] kirjutab, et Kong Fuzi isa Shuliang Ho oli Zou väikelinna haldur, poisi sündides juba 70 aastat vana. Tema esimene naine oli sünnitanud talle neli tütart, kuid soovides poega, võttis ta endale noore lisanaise, kes sünnitas peale Niqiu mäel palvetamas käimist poja.<ref
Karjagini andmete järgi jälle olnud Hol kaks naist, esimene sünnitas üheksa tütart, teine naine nõrga ja peatselt surnud poja. 70-aastaselt võttis ta uue naise Ching Qi, kes kartes, et tema mees on lapse saamiseks liiga vana, käis Niqiu mäel palvetamas. Kui ta mäelt alla laskus, kummardusid tema ees kõik puud ja rohi. Hiljem ilmus nende koduaeda koletis. See oli nähtus, mis eelnes mingile tähtsale sündmusele. Koletis kiskus kõhust välja munataolise kivi, millel oli kirjas: "Kui Zhou dünastia langemisele hakkab kalduma, sünnib inimene, kes on puhas nagu kristallselge vesi, temast saab valitseja ilma riigita."<ref
[[Lin Yutang]] väidab aga, et Kong Fuzi sündis oma isa Ho abieluvälisest suhtest ehk nn „metsikust liidust“ ehk siis abielust, mis polnud sõlmitud kommete kohaselt. Ka Yutang märgib, et esimesest abielust sündis üheksa tütart ja alles 64-aastaselt võttis Ho uue naise ja sai poja.<ref
===Lapsepõlv===
30. rida:
===Poliitiline ja muu tegevus===
Kong Fuzi abiellus noorelt 19-aastaselt, sai poja ja tütre isaks, peagi asus ka oma kohust täitma, asudes riigiteenistusse. Samal ajal töötas ka õpetajana. 517. a pages koos oma vürsti Zhao-gongiga siserahutuste eest. Vastuolude tõttu pidi riigiametist loobuma ning jätkas õpetaja ja nõustajana kuni tema ema suri kui ta oli 24-aastane. Järgnes 3-aastane leinaperiood, mil uuris palju ajalugu ja õppis. Peale leinaaega asus Kong Fuzi taas õpetama, õpilaste arv kasvas kiiresti. Sel perioodil tegeles ta ka kirjatööga kirjutades Lu rigi kroonikat “Chunqiu’d“ (peetakse ainsaks Konfutsiuse enda poolt kirjutatud teoseks) ja pani vanadest allikatest kokku neli kogumikku, millest hiljem said konfutsianismi kanoonilised teosed: „Shijing“ (Lauluraamat), Shujing (Ajalooraamat), Liji (Kommeteraamat) ja Yuejing (Muusikaraaamt) 501. aastal eKr sai temast ühe piirkonna haldusjuht, seejärel tõusis justiitsministriks, on nimetatud ka kohtuministriks ja 497. a eKr Lu riigi ülemkohtunik. Seda ametit pidades muutub ta nii populaarseks, et rahvas hakkab teda oma lauludes ülistama. Oma mõistuse, energia ja äraostmatu aususe tõttu muutus Konfutsius väga mõjukaks, kuid tema õpetus ei olnud mitte alati piirkonnavalitsejale meelepärane. Ta pani valitseja kombelõtvuse pärast ootamatult ameti maha ja rändas koos õpilastega 13 aastat ringi õpetades ja püüdes veenda valitsejaid rakendama tema rahu ja ühiskondliku harmoonia saavutamise õpetust. Pärast kolmeteist tulutut aastat pöördus ta (aastal 483) koju tagasi Lusse, et pühenduda õpetamisele, publitsistikale ja nagu väidab traditsioon
==Kong Fuzi loomus==
Kong Fuzid on iseloomustatud kui eelarvamustevaba, leebet ja väärikat inimest. Ta oli peenetundeline, kuid samas iseteadlik. <ref
Teda on nimetatud ka „kõige puhtaverelisemaks hiinlaseks kõigist hiinlastest“ st rahva hinge, tema maailmavaate kõige parem väljendaja. <ref
Vihkas silmakirjalikkust. Ta armastas kombeid ja muusikat. Kunstnik temas sundis teda ütlema, et inimese haridus peaks algama luulest, seda peaks tugevdama kohase käitumisega ja lõpliku lihvi peaks sellele andma muusikaga. Ta oli toidu ja riiete suhtes piinlikult valiv. Ta keeldus söömast kui toit polnud aastaajale kohane või see polnud tavapäraselt valmistatud, õigesti lahti lõigatud või õige kastmega serveeritud.<ref
Kong Fuzi olulisemaid omadusi, mis tema mainet kõrgel hoidsid, olid tema laialdased teadmised ja armastus õppimise vastu. Ta tunnistas, et ta polnud „sündinud, tundes tõde“ vaid et ta oli väsimatu nii lugeja kui ka õpetajana, aga ka katkematus otsingutes teadmiste ja õppimise järele. Ta väitis, et armastuses õppimise vastu ei ole talle võrdset. Eriti tegi talle muret õpingute unarusse jätmine. <ref
== Kong Fuzi õpetus ==
„Ajastut, mil Konfutsius elas, kannab historigraafias nime kevaded-sügised (chunqiu) ja see hõlmab perioodi 770-476 eKr. Kui Konfutsius suri oli tema õpetus veel üsna vähetuntud. Järgneva paari-kolme sajandi jooksul kujunes konfutsianism aga üheks mõjukamaks koolkonnaks Hiinas. Ent enne seda sai juba tugevalt kahjustada 3. sajandil Qini dünastia valitsemise ajal, mil ideoloogiaks oli legism, mis kuulutas kultuuri ja hariduse kahjulikuks: põletati raamatuid, tapeti haritlasi. Eriti kannatas konfutsianism. Hani dünastia (206 ema – 220 maj) valitsejad võtsid tema õpetuse oma valitsemispõhimõtetesse. On arvatud, et tal oli 3000 õpilast, neist 72 jõudsid kaugemale. Selge on see, et õpilasi valis ta vaimuannete järgi. <ref
===Põhiseisukohad===
Kong Fuzi õpetuse tipp on „inimese mõõt on inimene“. Kommete ja muusika filosoofia pole midagi muud kui „inimesüdame korda tegemine“ ning jumalariik asub tegelikult inimeses eneses. Iga enesearendamist taotleva inimese jaoks on kõige tähtsam leida oma loomuse parim osa ja kindlalt selle külge klammerduda. See ongi tema eetika põhiolemus.
Tema õpetuse kohaselt hakkab riigi kordategemine pereelu korrastamisest ja viimane saab omakorda alguse isikliku elu korrastamisest. (Selline seisukohta on sarnane tänapäeva haridustegelaste väidetega, mille kohaselt nüüdismaailmas valitseva kaose korrastamine sõltub lõppkokkuvõttes just haridusest). <ref
===Kriitiline lähenemine===
Kong Fuzi suhtumine kaasaega oli negatiivne. Talle ei meeldi, et Hiina pole enam ühtne riik. Ühiskond ja inimesed on alla käinud. Kultuur, haridus ja kombed on lõdvad. Inimene pole enam inimlik. Eelnevat ajalooperoodi on ta kirjeldanud ideaalsena. Mineviku ja kaasaja selgepiiriline vastandamine tähendas seda, et ideaaliks pidi saama muistne. Selleks oli vaja kuulda võtta „taevatahet“, mis avaldub loomuses ning käia selle järgi – kulgeda – kuid kulg saab olla sirgjooneline vaid siis kui valitseb tõeline kultuur ja haridus (jiao). Kultuur (wen) on eelkõige see, mis kirja pandud raamatutes ja ürikutes, haridus seisneb selle tundmaõppimises, ning kuna kultuur on loodud ja selle omandamine toimub inimeste
koostöös, siis on tõelise inimlikkuse avaldumine põhivormiks “armastus inimese vastu“ konkreetne, mitte abstraktne tunne, mis seetõttu tähendab eelkõige oma ligimese austamist. Et aga kultuuri saab omandada vaid vanemalt põlvkonnalt, siis tuleb kõigepealt muidugi austada neid. Ning kuna kultuurile on alus pandud muiste, siis tuleb austada ja hinnata ka „muistsust“, mis tähendab, et tuleb korda seda ja tundma õppida muistseid kultuurimälestusmärke, eeskätt kirjalikke tekste, ning võtta need enda jaoks normiks. <ref
===Humanism===
Kong Fuzi õpetus reguleerib eetikat, tavandeid (sünd, abiellumine,surm) ning püüab perekonnas ja ühiskonnas luua korda ja harmooniat. Kõige aluseks on õpetajate ja traditsioonide austamine. Konfutsianism ei rõhuta jumala ega ilmutuse olemasolu, vaid õpetab moraalipõhimõtele avatud humanismi. Ta peab õigeks pojalikust armastusest lähtuvaid suhteid ja väljendab ohvrirituaalidega lugupidamist esivanemate vastu. Konfutsainismile omane hoida tasakaalu ja harmooniat taeva, maa ja inimkonna vahel. <ref
Kong Fuzi elas ja õpetas kaks ja pool tuhat aastat tagasi. Ometi ei saa öelda, et tema mõtetel on vaid ajalooline tähendus. Igavikulise tähenduse annab Kong Fuzile see, et „Vesteid ja vestlusi“ oli üheks esimeseks humanistlikuks baastekstiks inimkonna ajaloos. Kui India välja arvata, siis mujal maailmas domineeris sel ajal niisugused õpetused, mida iseloomustab hüüdlause „ silm silma, hammas hamba vastu.“ Konfutsiuse mõtted olid omal
ajal uudsed. Ja on seda ka tänapäeval. Eriti need, mis puudutavad inimlikkust, inimarmastust, õilsust, tarkust, haridust ja õppimist. <ref
===Konfutsianism kui religioon===
Konfutsianismist sai religioon, milles arutlused looduse ja Jumala tähendusest ei ole esmatähtsad. Seepärast ei ole seda sageli peetud üldse religiooniks. Ometi on selge, et konfutsianism on usund ja et see oli enne nüüdisaega Hiinas valdav pärimus, kus olulisemaks oli usk looduses toimivasse tasakaalu ja Taeva hoole teadvustamine. <ref
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="M1mNV">Yutang, Lin. ''Kong Fuzi tarkus. ''Greif, 2010. Lk 52.</ref>
<ref name="C2Ho5">Karjagin, K.M. Kong Fuzi. Tema elu ja filosoofia. KRK, 1995. Lk 18–19.</ref>
<ref name="0Xtdg">Hattstein, Markus. Maailmareligioonid. Tallinn, Koolibri, 2007. Lk 46.</ref>
<ref name="3Kqwu">Karjagin, K. M. Kong Fuzi. Tema elu ja filosoofia. KRK, 1995. Lk 73.</ref>
<ref name="pYzWP">Yutang, Lin. Kong Fuzi tarkus. Greif, 2010. Lk 29–33</ref>
<ref name="yVYO3">Yutang, Lin. Kong Fuzi tarkus. Greif, 2010. Lk 34.</ref>
<ref name="HHLB0">Mäll, Linnart. ''Konfutsiuse suurus ja ulatus. – ''Nulli ja lõpmatuse kohal. Tartu, Ilmamaa, 1998. Lk 109</ref>
<ref name="FF3Xd">Yutang, Lin. ''Kong Fuzi tarkus. ''Greif, 2010. Lk 27.</ref>
<ref name="mY7qW">Mäll, Linnart. ''Konfutsiuse suurus ja ulatus. – ''Nulli ja lõpmatuse kohal. Tartu, Ilmamaa, 1998. Lk 111–112.</ref>
<ref name="NEEni">Bowker, John. ''Maailma usundid. ''Varrak, 2004. Lk 98 – 109.</ref>
<ref name="8B1Z0">Kong Fuzi. ''Vesteid ja vestlusi; Keskmine tavaline; Suur õpetus. ''Tõlkinud L. Mäll. Tartu, lux Orientalis, 2009. Lk 8.</ref>
<ref name="ONq8M">Maailma usundid. Christopher Partridge. 2006. Lk 394–395.</ref>
}}
==Välislingid==
| |||