Lähis-Ida esiaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
25. rida:
[[Ubaid]]i perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 6000–3800 eKr. Periood sai nime [[Tell al-Ubaid]]i väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse [[Ur]]i linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele [[ratas]]. Keraamikas tuli kasutusele [[potikeder]], perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk [[esiaeg|vase-kiviaega]]. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel.
 
Ajastu lõpuks toimus kiire [[linnastumine]]. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja [[eliit|eliidi]] väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad [[pitsat]]id. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr hakkas arenema muistne [[Eridu]] linna [[tempel]], mille ümber kujunes linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks [[Tsikuraat|tsikuraadiga]].<ref name="Ubaidi">[http://babel.massart.edu/~tkelley/v5.0/eridu/ The Eridu temple]</ref><ref name="Ubaidi2">[http://www.britishmuseum.org/about_us/museum_activity/middle_east/iraq_project/ubaid_photos/page_1.aspx Ubaidi visit and photos]</ref>
 
===Uruk===
[[Uruki periood]]i nimetatakse ka [[Sumer]]i arhailiseks ajastuks, see hõlmab ajavahemikku u 4000–3000 eKr. Sellel ajastul oli [[Mesopotaamia]] tähtsaim keskus suureks arenenud [[Uruk]]i linn, mis domineeris piirkonna kõikide teiste asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. See oli [[Pronksiaeg|pronksiaja]] algus Lähis-Idas. Tsivilisatsiooni areng Lõuna-Mesopotaamias mõjutas kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi.
 
Ühiskond muutus üha rohkem organiseerituks ja tekkisid erinevad [[klassiühiskond|ühiskonnaklassid]], mis jaotusid vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele, nii päritavale kui ka varanduslikule [[sotsiaalne staatus|staatusele]]. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev kiilkirjatekst "Ametite nimekiri" on selgelt [[hierarhia|hierarhiline]] ja kogu riigi kõrgeim amet näis kuuluvat nn [[preesterkuningas|preesterkuninga]] funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte.<ref name="Ametite">[http://www.eao.ee/12pildid/espak_sazonov_despotism.pdf Idamaise despotismi lätted]</ref> Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut pöördelisuse tõttu "Uruki fenomeniks" ja ka "[[linnastumine|linnastumise]] revolutsiooniks".
 
Varem oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi, [[sumerid|sumerite]] sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis tänapäeva teaduses peetakse sumereid üldiselt Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserännet 4. aastatuhande jooksul. Varasem käsitsi tehtud ja meisterlikult viimistletud keraamika asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levisid on aga vormi sees valmistatud standardse mahuga savikausid. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid kausse kutsutakse [[viltuse servaga kauss]]ideks. 4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka [[Süüria|Süüriasse]], Elamisse ning [[Egiptus|Egiptusse]]. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning [[tellis]]ed, võib-olla ka kiri ja [[silinderpitsat]]id, kujunesid seal osalt Lähis-Ida mõjul.
 
Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutasid oma [[koloonia]]id või kaubavahetusjaamu nagu näiteks [[Habuba Kabira]] [[Eufrat|Eufrati]] keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulid kasutusele silinderpitsatid.<ref name="silinderpitsat">[http://www.britishmuseum.org/explore/highlights/highlight_objects/me/w/white_calcite_seal.aspx silinderpitsat hilisemast Jemdet Nasr ajastust], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Uruki linna [[Eanna]] rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on Uruki ajastu arhitektuuri üks peamisi näidiseid.<ref name="templikompleks">[http://www.britishmuseum.org/the_museum/museum_in_the_world/middle_east_programme/iraq_project/uruk_photos/page_1.aspx Uruk visit and photos], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Kiilkiri tekkis Sumeris u 3300–3200 eKr, pisut hiljem tekkis kiri iseseisvalt tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üks sellaseid tuntumaid kunstiteoseid on nn [[Uruki vaas]].<ref name="vaas">[http://oi.uchicago.edu/OI/IRAQ/dbfiles/objects/14.htm Lost treasures of Iraq], Warka Vaas.</ref>
 
===Jemdet Nasr===
43. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="Ubaidi">[http://babel.massart.edu/~tkelley/v5.0/eridu/ The Eridu temple]</ref>
<ref name="Ubaidi2">[http://www.britishmuseum.org/about_us/museum_activity/middle_east/iraq_project/ubaid_photos/page_1.aspx Ubaidi visit and photos]</ref>
<ref name="Ametite">[http://www.eao.ee/12pildid/espak_sazonov_despotism.pdf Idamaise despotismi lätted]</ref>
<ref name="silinderpitsat">[http://www.britishmuseum.org/explore/highlights/highlight_objects/me/w/white_calcite_seal.aspx silinderpitsat hilisemast Jemdet Nasr ajastust], pildid tänapäeva Urukist.</ref>
<ref name="templikompleks">[http://www.britishmuseum.org/the_museum/museum_in_the_world/middle_east_programme/iraq_project/uruk_photos/page_1.aspx Uruk visit and photos], pildid tänapäeva Urukist.</ref>
<ref name="vaas">[http://oi.uchicago.edu/OI/IRAQ/dbfiles/objects/14.htm Lost treasures of Iraq], Warka Vaas.</ref>
}}
 
== Kirjandus ==