Erinevus lehekülje "Galileo (kosmosesond)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Galileo möödus [[Veenus]]est 10. veebruaril 1990<ref name="Venus" /><ref name="Beyond" />, lähenedes planeedile kuni 16 106 km kaugusele. Veenusest möödumisega suurenes sondi kiirus 8030 km/h ja seejärel möödus sond kaks korda Maast. Esimene Maast möödumine toimus 8. detsembril 1990 ja sond möödus Maast 960 km kauguselt. 29. oktoobril 1991 möödus sond asteroidist 951 Gaspra ning lähenes seejärel teist korda Maale. Teist korda möödus Galileo Maast, 8. detsembril 1992 ja suurendas oma kiirust 13 320 km võrra. Teekonnal Jupiterile, möödus sond 28. augustil 1993 2410 km kauguselt asteroidist [[243 Ida]] ja avastas asteroidi ümber tiirlemas kuu, Dactyli<ref name="Dactyl" /><ref name="Raw" />. 13. juulil 1995 eraldus Galileo küljest maandur, mis alustas iseseisvalt teekonda Jupiterile ja 8. detsembril 1995 sai Galileost esimene Jupiteri orbiidile jäänud kosmosesond, kui see sisenes peamootori abil parkimisorbiidile, mille orbitaalperiood oli 198 päeva.
 
Galileo põhimissiooniks oli uurida kaks aastat Jupiteri ja tema kaaslasi. Kosmosesond tiirles piklikul elliptilisel orbiidil ja üks tiir kestis umbes 2 kuud. Orbiit oli valitud selliseltnii, et sond sai uurida Jupiteri magnetvälja erinevaid piirkondi ja sooritada möödalende Jupiteri suurimatest kuudest. Pärast põhimissiooni lõppu, algas pikendatud missioon ja sel ajal sooritas sond mitu möödalendu Europast ja Io-'st. Möödalende Io-'st oli varasemaltvarem edasi lükatud, sest Io ümber on tugev [[Radioaktiivsus|radiatsioon]] ning seetõttu otsustati, et sond möödub sellest siis, kui sondi kaotamine on vastuvõetavam.
 
Galileo kaamerad lülitati välja 17. jaanuaril 2002, sest need olid radiatsiooni mõjul tugevalt kahjustada saanud. NASA insenerid suutsid pardasalvestite elektroonika ära parandada ning seetõttu jätkas Galileo info kogumist kuni 2003. aastani, mil see JupiterioJupiteri atmosfääri kukutati.
 
==Seadmed ja teadusseadmed==
105 500

muudatust