Gustav Adolfi Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

'''Gustav Adolfi Gümnaasium''' (akronüümina '''GAG''') on [[üldhariduskool]] [[Tallinn|Tallinnas]], [[Eesti]] vanim tegutsev kool, mis on asutatud [[16. veebruar|16. veebruaril]] [[1631]]. aastal.

[[1617]]. aastal leppisid [[Tallinna raad]] ja [[Eestimaa rüütelkond]] kokku, et Tallinna on vaja uut kooli. Sobivaks asupaigaks peeti reformatsiooni tagajärjel rae ja rüütelkonna ühisvaldusesseühisvaldusse sattunud hoonetekompleksi, kus varem oli tsistertslaste klooster. Kooli elluviimisidee takerdus osapoolte erimeelsuste tõttu [[26. jaanuar|26. jaanuarini]] [[1626]], kui [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] hakkas riigi kooliuuenduskava rakendama, leidis gümnaasiumi avamist Eestis hädavajalikuks, nähes Eestimaa kaugel asumist lähimatest kõrgeimatest õppeasutustest, ning moodustas riikliku komisjoni koolivaidluste lahendamiseks ja eeltööde tegemiseks. [[24. veebruar]]il [[1630]]. aastal sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond transaktsiooni, mille kohaselt tuli Miikaeli kloostri ruumes asutada gümnaasium, kus saavad haridust nii aadlike kui ka kodanike lapsed. [[16. veebruar]]il [[1631]] sõlmisid osapooled gümnaasiumi tegeliku asutamislepingu, mille kinnitas Saksamaal sõjaretkel viibinud [[Gustav II Adolf]] ning Tallinna Gümnaasium avati pidulikult [[6. juuni]]l [[1631]].

Gümnaasiumi tegevust kontrollisid neli rae ja neli rüütelkonna esindajat, kes moodustasid gümnasiarhide kolleegiumi. See tähendas õppetöö, majandusasjade, ülalpidamise korraldamist ja professorikandidaatide valimist, kelle kinnitas ametisse [[Eestimaa kuberner]]. Õppekeel koolis oli [[ladina keel]]. Mõõgakandmine oli lubatud vaid lõpuaktusel abiturientidel. Gümnaasiumi esimeseks [[rektor]]iks oli [[Heinrich Vulpius]] ([[1632]]-–[[1647]]). [[1745]]. aastani koosnes gümnaasium neljast klassist: ''prima, secunda, tertia'' ja ''quarta.'' Õppekava oli traditsioonilise akadeemilise humanitaarkallakuga ning ladina keele õpetamine oli põhiline. Õppejõud pidi vanemate õpilastega rääkima üksnes ladina keeles ja noorematega nii palju, kui oli võimalik. Gümnaasium oli eelkõige ettevalmistav õppeasutus ülikooli astumiseks.

[[1633]]. aastal avas [[Christoph Reusner]] kooli juures [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|trükikoja]], kus praegu töötab [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]. [[1654]]. aastal asutati kooli raamatukogu. [[1674]]-–[[1683]] töötas gümnaasiumis [[kantor]]ina [[Saksamaa|Saksa]] helilooja [[Johann Valentin Meder]], kes [[1680]]. aastal komponeeris ja kandis ette õpilaste abiga esimese ooperi Eestis. Talle on pühendatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi aula. Toonase [[Kreeka keel|kreeka keele]] professori [[Reiner Brockmann]]i sulest pärinevad esimesed teadaolevad eestikeelsed juhuluuletused. Matemaatikaprofessor Gebhard Himselius juhendas [[Tallinna bastionid]]e ehitust [[1647]]. aastast ja laskis ehitada Uue-Viru värava ja [[Väikese Rannavärava bastion]]i.

PealePärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõppemistlõppu Eesti territooriumil osutus koolitegevuse taasalustamine raskeks katsumuseks. [[1710]]. aastal algas õppetöö kolme õpilase ja ühe õppejõuga, [[retoorika]]-[[Ajalugu|ajaloo]] professor Johann Rudolf Brehm. [[1716]]-–[[1718]] oli koolihoone sõjaväevõimude käes ning seal hoiti vange. Alles pealepärast Nystadi ehk [[Uusikaupunki rahu]] sõlmimist hakkas taastuma gümnaasiumi vaimne potentsiaal ja palgati uusi professoreid. Usuõpetus asendus dogmaatilise teoloogiaga ja arvutamisest sai [[rakendusmatemaatika]]. Üha rohkem praktilisemaks said reaalained: [[stereomeetria]]s seati esiotsa praktilised teadmised, [[geomeetria]]s tehti väliõppusi ja [[trigonomeetria]]s tuli tunda ja osata kasutada siinust ja tangetsittangensit. Ajavältel kasvas [[Saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]e osakaal õppekeeltena. Samuti õpiti [[prantsuse keel]]es jutustama, [[Heebrea keel|heebrea]] ja [[kreeka keel]]t lugema. Ladina keele kursuses käsitleti kuulsaid kirjanikke ja kirjandusteoseid. Kooliaasta kestis [[Ülestõusmispühad|lihavõttepühadeni]]. [[1734]]. aastal pühitseti vanasse kloostrikirikusse [[Õigeusk|õigeusklik]] [[Tallinna Issanda Muutmise peakirik|Issanda Muutmise peakirik]]. Kooli ümberehitusel planeeriti uus katus, observatoorium (jäi ehitamata) ja raamatukogutuba. [[1740]]-–[[1742]] ehitati gümnaasiumihoone ümber.

Venestamispoliitika ajal [[1890]]. aastal nimetati kubermangugümnaasium ümber Keiserlikuks Nikolai I Gümnaasiumiks ja mindi üle saksakeelselt õppetöölt üleni venekeelsele. Ainult luterlikus usuõpetuses tohtis saksa keeles õppida. Kohustuslikuks sai ka vesihall koolivorm, mida tuli gümnasistidel kanda ka kooliväliselt. [[1905]]. aastal tuli kuraatorilt eesti keele õpetamise luba, mis jäi reaalselt aga kasutamata ning eesti keele õpetamiseni ei jõutud. Kreeka keelest sai valikuvaba aine, ladina keelt hakati õpetama alates kolmandast klassist ja vene keele tunde peeti saksa keele tundide arvelt. [[1910]]. aastal ehitati koolihoonele korrus juurde ja [[1911]]. aastal avati üle tee koolimajale võimla (vanim Tallinnas) koos uute õpetajate korteritega, [[1913]]. aastal asutati kooli spordiring. [[1912]]. aastal lisandus kohustuslikuna sõjaline ettevalmistus ja [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] jooksul keskenduti Venemaa ajaloole ja [[geograafia]]le ning osa klassiruume muudeti palatiteks.

Saksa vägede pealetungiga [[1917]]. aastal evakueeriti venelastest õppejõud osa koolivaraga [[Nižni Novgorodi kubermang]]u. Tallinnasse jäänud lapsevanemate algatasid uue kooli loomise [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]i ja Nikolai I Gümnaasiumi liitmisel Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumiks, mis sai olema 8-klassiline ja kus määrati kohustuslikuks õppeaineks [[eesti keel]]. [[25. veebruar]]il [[1918]]. alanud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniga]] Tallinnas kaotati koolide autonoomia. Keelati tsaariaegne koolivorm, määrati õppemaks 80-10080–100 marka, kool nimetati ümber, koolidirektor ja paljud [[Venelased|vene]] päritolu või eestimeelsed õpetajad lasti lahti, mindi üle [[Preisi kuningriik|Preisi]] koolisüsteemile, võimlasaal muudeti hobusetalliks. Uus õppeaasta lükkus edasi toidunappuse tõttu, mille all oli juba eelneval õppeaastal üle poole õpilastest koolis kannatanud.

[[1918]]. aasta novembris algas [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]]. [[Punaarmee]]d saatis sõjaalgul edu ja üsna peagi oli ohus Tallinna langemine vaenlase kätesse. [[Tallinna Linnavolikogu]] kuulutas kõik Saksa võimude ümberkorraldused (peale õppemaksu) kehtetuks. Õppetööd segas [[Sakslased|saksa]] õpetajate lahkumine ja õpilaste [[Mobilisatsioon|mobiliseerimine]] [[Kaitseliit]]u. Asemele võeti [[Eestlased|eesti]] õpetajad ja saksakeelsed klassid likvideeriti. 18. märtsiks oli esimest korda kooli ajaloos tegemist täielikult eestikeelse kooliga. Direktoriks valiti [[Aleksis Kuusik]] ([[1919]]-–[[1940]] ja [[1944]]-–[[1946]]). Kooli ruume kasutasid [[Põhja Pojad|Soome vabatahtlike abiväed]]. Vabadussõjas osales üle 130 Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi õpilase, noorimad neist 15-aastased. Seitse poissi langes sõjas. Mitmeid autasustati [[Vabadusrist]]iga ja kõigil osalenuil oli peale sõda vabastus õppemaksust. Langenutele on pühendatud marmortahvel Mederi saalis, mis avati piduliku aktusega [[24. veebruar]]il [[1922]]. Noores Eestis oli algkool 6-klassiline ning tasuta, kuid gümnaasium tasuline ja enamasti 5-klassiline. 1920. aastal korraldas ja võitis kool linna jalgpalliturniiri ning toimus ajalooline korvpallimatš [[Tallinna Reaalkool]]iga, mida loetakse Eesti korvpalliajaloo alguseks. [[1931]]. aastal organiseeriti kooli 300. juubeliks suured spordivõistlused ja arutlusele võeti kooli nime muutmine. Ettepaneku anda koolile taas [[Gustav II Adolf]]i nimi tegi [[7. juuni]]l [[1931]] vilistlane [[Viktor Päts]]. 1930. aastate Vabariigi Valitsuse poliitika mõjul saksa keele tähtsuse vähenemisega sai [[inglise keel]] esimeseks võõrkeeleks ja saksa keel taandati teiseks. [[1937]]. aastal lisandusid klassijuhataja tunnid, kus käsitleti eetikat, pedagoogikat ja filosoofiat, arendati käitumist. Räägiti ka seksuaalkasvatusest. Moraalilugemist oli harva, kuna arvati, et eeskuju kasvatab paremini kui sõnad.

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooniga]] astus direktor [[Aleksis Kuusik]] tagasi ja [[19. august|19. augustil]] [[1940]] sai uueks direktoriks varem Tallinna Linna Naiskutsekoolis töötanud eesti keele ja [[Kirjandusteadus|kirjanduse]] õpetaja [[Karl Taev]]. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kasutatud koolide nummerdamissüsteemi kaudu sai Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumist Tallinna 1. Keskkool. Kaotati õppemaks ning kodanlikke ideoloogiaid propageerivad ained, mis asendati vene keele, konstitutsiooni ja sõjaväelise kasvatusega. Koolis tegutses Tallinna aktiivsemaid kommunistlike noorte algorganisatsioone, kes kogunesid direktori ametiruumides ja levitasid seinalehte "Ise ehitame", kus kritiseeriti koolielu väärnähtusi ja kajastati päevasündmusi. Õppeedukuse tõstmist peetakse nii tähtsaks, et mahajäänuid hakatakse ahistama. [[16. veebruar]]il [[1941]] kinnitati direktoriks kooliinspektor [[Vassili Peet]]. Kartes repressiooni [[Eestimaa Kommunistlik Partei|võimude]] poolt, kirjutas ta väga punaseid kõnesid, mis õpilastele vale mulje temast jätsid ja selle tagajärjel anti ta üles ning hukati enda õpilaste poolt, kui [[Wehrmacht|Saksa väed]] Tallinna [[Tallinna vallutamine (1941)|vabastasid]]. Taastati Eesti Vabariigi aegne koolikorraldus, mistõttu läks keskharidus taas tasuliseks. Esimeseks võõrkeeleks sai saksa keel, teiseks inglise keel. [[28. august|28. augustist]] [[1941]] paiknesid gümnaasiumihoonetes Saksa väeosad, Raudteevalitsus ja [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]]. Õpingud toimusid [[1941]]/[[1942]]. õppeaastal [[Tartu maantee]] 44 majas, [[1942]]/[[1943]] [[Sakala tänav|Sakala]] 51 majas veel kahe kooliga ja [[1943]]/[[1944]] sai läbi viidud algul Reaalkooli ruumides, pealepärast [[Narva]] evakueerimist [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i hoones koos kaheksa erineva kooliga. Puudus oli õpikutest, koolipäev kestis paar tundi. Õppetöö kästi järsult peatada [[25. märts]]il, kuigi see oli juba pidurdunud [[11. märts]] seoses [[Märtsipommitamine|märtsipommitamisega]].

Õppetöö algas uuesti [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1944]] vanas koolihoones [[Suur-Kloostri tänav]]al uue direktrissi [[Helmi Jürgenstein]]iga. [[1945]]. aastal läks Tallinna 1. Keskkool üle 11-klassiliseks keskkooliks. Uue süsteemi järgi vastas üks õppeaasta ühele klassile. Kooliga liitusid [[Karjamaa Gümnaasium|Tallinna 15. Kool]], [[Kalamaja Põhikool|Tallinna 18. Kool]] ja [[Tallinna Kunstigümnaasium|Tallinna 24. Kool]]. [[1950]]. aastal võeti sisse esimesed tütarlapsed Tallinna 1. Keskkooli. Tallinna 1. Keskkoolis toimus õppetöö ainult eesti keeles. [[1967]]. aastal avati Tallinna 1. Keskkoolis esimene [[Eesti NSV|Nõukogude Eesti]] prantsuse keele süvaõppega klass, mille loomise eestvedajaks oli [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Ülikooli]] lõpetanud prantsuse keele [[filoloog]] Maria Piel, kes tuli Tallinna 1. Keskkooli vene keele õpetajaks. {{kas|[[1975]]}}. aastal avati matemaatika-füüsika eriklassid. [[1981]]. aastal hakati õpetama vene keelt esimesest klassist peale ning kasutusse tuli arvuti. [[1982]]. aastal sai direktoriks [[Ain Siimann]], kes on kõige kauem kooli ajaloos direktoripositsioonil olnud direktor (23,5 aastat).

[[6. november|6. novembril]] [[1991]] nimetati Tallinna I Keskkool ümber Gustav Adolfi Gümnaasiumiks ning kool sai tagasi oma lipu, mille õnnistas sisse [[Põltsamaa]] kirikuõpetaja, [[1930]]. aasta vilistlane [[Herbert Kuurme]] [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirikus]]. Koolilipu kandis pühitsemiseks altari ette abiturient Kristjan-Thor Vähi, keda aitasid Sofia-Carolina Pisk ja Kadri Zupsmann. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Taasiseseisvumisesttaasiseseisvumisest]] saadik õpetatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumis ka rootsi keelt. Pärast Rootsi kuningapaari visiiti [[1992]]. aasta kevadel otsustati avada rootsi keele süvaõppesuund. [[1996]]. aastast hakati gümnaasiumi lõpus tegema riigieksameid ja [[1999]]. aastal tulid kasutusele põhikooli lõpueksamid ning erinevad üleminekuklasside arvestuslikud tööd. [[1998]]. aastal toimustehti peahoones kapitaalremont, mille käigus kaevati käsitsi välja moonaladu ja ehitati ühendus algklasside ja söökla vahelvahele. [[1. september|1. septembril]] [[2005]] algas õppeaasta vastkorrastatud koolihoovis uue pronksskulptuuriga „Ingel“ ja [[28. detsember|28. detsembril]] [[2005]] astus direktoridirektorina ametisse [[Hendrik Agur]]. [[2014]]. aastal avati Mederi saalis [[Suurbritannia|Inglismaalt]] kingitusena saadetud [[orel]].

* Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium ([[20. veebruar]] -– [[25. veebruar]] [[1918]])

* Tallinna Poeglaste Gümnaasium ([[1918]]-–[[1923]])

Teisel koolipäeval toimub sügisene spordipäev Snelli staadionil. Gustav Adolfi Gümnaasium tähistab oma aastapäeva [[Gustav II Adolf]]i surmakuupäeval ehk [[6. november|6. novembril]]. Kooli rootsikeelne õppesuund korraldab aktuse [[Rannarootslased|eestirootslaste]] tähistet [[luutsinapäev]]iti [[13. detsember|13. detsembril]]. Enne jõuluvaheaega tehakse jõululaata algklasside poolt, peetakse jõulupeod filmide ja lavatükkidega, milledemille hulgast valitakse välja võitja ning käiakse kogu kooliperega [[Tallinna toomkirik]]us jõuluteenistusel. [[6. veebruar]]il toimub kooli ''moeshow'' "Kuldlõige". [[Veebruar]]is toimub talvine spordipäev ehk suusapäev [[Nõmme linnaosa|Nõmmel]]. [[23. veebruar]]il tähistatakse Eesti rahvuspüha, [[Eesti Vabariigi aastapäev|iseseisvuspäeva ehk Vabariigi aastapäeva]] aktuse ja paraadiga. [[14. märts]]il toimub aktus [[emakeelepäev]]a puhul. [[Mai|Maikuus]] toimub kevadine spordipäev. Gustav Adolfi Gümnaasiumi abituriendid teevad viimasel koolipäeval kooli lõpukella kõlal käsikäes ühes ketis koolile ringi peale ja astuvad läbi ingliskulptuuri koolihoovis.

Koolilaulu kirjutas vilistlane Maire Saar [[1966]]. aastal, ninglaulu lauldakse aktuste lõpulauluna.