Evangeelne luterlik kirik Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aastal Eesti okupeerimisel]] Nõukogude vägede poolt võttis kiriku juhtimise enesele [[Johan Kõpp]], kes valiti piiskopiks [[Hugo Bernhard Rahamägi|H. B. Rahamäe]] asemele. Eesti [[annekteerimine|annekteerimisel]] NSV Liidu koosseisu hakkas ka Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikus kehtima NõukogulikNõukogude Liidu seadusandlus ja ametlik ideoloogia – võitlev ateism. Kiriku vara natsionaliseeriti, liikmemaksu kogumine keelustati. Kiriku ainsaks majanduslikuks sissetulekuallikaks jäi vabatahtlik annetus. Koolides lõpetati usuõpetuse tunnid, samuti peatati usuteaduskonna töö Tartu Ülikoolis. Usulise kirjanduse väljaandmine keelustati, vaimulikud raamatukogud määrati hävitamisele. Samuti keelati laste- ja noortetöö ning katkestati sise- ja välismisjon – sh suhted väliskirikutega. Mitmed õpetajad jt kirikutegelased arreteeriti või mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse.