Redaktsioon: 14. mai 2017, kell 21:06 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 925 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 20:58 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 925 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Seljuk Empire locator map.svg‎\|300px\|pisi\|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092.]] [[File:Europe map 1092.PNG\|300px\|pisi\|Euroopa ja [[Väike-Aasia]] kaart [[11. sajand]]il]] '''Seldžukid''' olid [[oguusid\|oguusi]]-[[turgid\|turgi]] rändhõimude liit ja nende rajatud [[dünastia]], kes valitsesid [[Lääne-Aasia]]s [[11. sajand\|11.]]–[[14. sajand]]ini, sh [[Seldžukkide riik]]i (1037–1194) ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat]]i (1077–1307). Dünastia sai oma nime Kõnõki hõimupealiku Saldžuki järgi, kelle juhtimisel liikus hõim [[Sõrdarja]] alamjooksu aladelt lõunasse. Seldžukid islamiseerusid umbes aastal 985.<ref name="EE"/> [[Seldžukiidide dünastia]] rajajaks oli [[Togrulbek]], kes valitses [[Seldžukkide riik]]i (1037–1194) aastatel 1038–1063. Togrulbeki juhtimisel vallutati [[Horasan]], [[Horezm]], Lääne-[[Iraan]], [[Aserbaidžaan]] ja [[Iraak]]. [[Alp Arslan]]i juhtimisel saavutasid Seldžukkide väed 1071. aastal [[Manzikerti lahing]]us [[Bütsants]]i üle tähtsa võidu, misjärel hõivati pea kogu [[Väike-Aasia]], [[Süüria]] ja [[Palestiina]]. [[Seldžukkide riik]] saavutas oma suurima ulatuse 11. sajandi lõpus, ulatudes [[Egiptus]]est [[Hiina]]ni<ref name="EE"/>. Võim kuulus riigis hõimu[[ülik]]utele, kellele anti valitsemiseks suuri maavaldusi ([[iktaa]]d). Seldžukkide riik oli suurim Malik-šahhi surma ajal. Seldžukkide vallutustel oli islamimaade ajaloos pöördeline tähendus; suurtel aladel, kus olid seni elanud peamiselt [[iraanlased]], muutusid valdavaks [[turgi hõimud]], mis hakkasid tuginema rangelt sunniitlikule islamile ja bürokraatlikule ametnikkonnale. Seldžukkide tungimine Palestiinasse ja [[Väike-Aasia]]sse oli ristisõdade ajendeid Seldžukkide impeerium hakkas lagunema pärast [[Malik-šahh]]i surma 1092. aastal<ref name="EE"/> ning tema poegade vahel alanud võimuvõitlust riigi valitsemise eest. 14. rida: Iseseisvunud [[sultanaat]]idest eksisteeris kõige kauem [[Rumi Seldžukkide sultanaat]] (1077–1307). ==Seldžuki valitsejad== [[Togrulbek]] (1038–1063) [[Alp Arslan]] (1063–1072) [[Malik-šahh]] (1072–1092) == Viited == {{viited\|allikad= 23. rida ⟶ 26. rida: ==Vaata ka== [[Seldžukkide riik]] (1037–1194), keskus [[Iznik\|Nikaia]] *[[Rumi Seldžukkide sultanaat]] (1077–1307) ([[Ikonloni sultanaat]], [[Κοnуа sultanaat]]) [[Kategooria:Lähis-Ida ajalugu]]

Seldžukid: erinevus redaktsioonide vahel