Erinevus lehekülje "Afganistan" redaktsioonide vahel

Lisatud 431 baiti ,  3 aasta eest
[[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tekkisid Kesk-Aasias suured riigid, millest suurim oli [[Baktria]] keskusega [[Balkh]]is.
 
==== Ahhemeniidide võimu all umbes [[550 eKr]] kuni [[331 eKr]] ====
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|300px|[[Ahhemeniidide riik]] 500 eKr]]
Alates [[530. aastad eKr|530. aastatest eKr]] kuulusid Balkhi, [[Kabul]]i, [[Kandahār]]i ja [[Herāt]]i piirkond [[Ahhemeniidid]]e [[Ahhemeniidide riik|riiki]]. [[Baktria]]st (mille keskus oli praegune [[Balkh]], olevat pärit olnud [[zoroastrism]]i rajaja [[Zarathuštra]].
[[4. sajand eKr|4. sajandiks eKr]] oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsid otsustavast [[Gaugamela lahing]]ust ([[330 ekr]]) Pärsia poolel osa ka Baktria väed. [[Aleksander Suur]]elt saadi lüüa.
[[File:MakedonischesReich.jpg|pisi|300px|[[Aleksander Suur]]e riik]]
==== Seleukiidide võimu all====
[[330 eKr|330]]–[[329 eKr]] vallutas need alad [[Aleksander Suur]]. Pärast tema surma läksid nad [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] koosseisu. Pärast edutut sõjakäiku India vastu pidi [[Seleukos I]] nad [[305 eKr|305. aasta paiku eKr]] loovutama India [[Maurjad]]e riigi rajajale [[Tšandragupta]]le.
 
 
Teel [[Põhja-India]]sse vallutasid Afganistani territooriumi [[5. sajand]]i esimesel poolel [[heftaliidid]].
==== Kalifaadi võimu all====
 
Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] [[kaliif]]ide mõju algas [[664]]. [[Islam]] pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja.
 
[[10. sajand]]il [[Samaniidid]]est lahku löönud türgi väepealik [[Alptegin]] (962–963) moodustas Gaznaviidide dünastia riigi. [[Gaznaviidid]]e sultan [[Sabuktegin]]i (977–997) ja [[Mahmud Gaznav]]i ajal, ajal liidendati [[Horezm]] ja sooritati 17 sõjaretke Põhja-Indiasse. Gaznaviidide võimule tegid 1186 lõpu Guriidid. Gaznaviidide ja [[Guriidid]]e ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng [[islam]]i tähe all.
Siiski [[Ghasnaviidid]]e ja [[Ghuriidid]]e ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng islami tähe all.
 
Sellele linnakultuurile andis [[13. sajand]]il ränga hoobi [[Tšingis-khaan|mongolite]] sissetung.
 
Järgnenud [[Kartiidid]]e võimu ajal oli maal teatav iseseisvus.
==== Suurmogulite võimu all====
 
Pärast [[Timur]]i laastamist langes Afganistan [[16. sajand]]il [[Suurmogulid|Suurmogulite]] riigi alla.
 
[[Afšariidid]]e ([[Nadir-šahh]]i vallutused ([[1736]]–[[1747]]) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud [[Durrani]]de hõim iseseisvalt võimu. Selle juht, [[puštud|puštu]] [[Ahmed-khaan Durrani]] rajas [[1747]] iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Hõimutülide tõttu riik [[19. sajand]]i algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.
==== Iseseisev Afgaani riik====
[[Durrani]]de hõimu juht, [[puštud|puštu]] [[Ahmed-khaan Durrani]] rajas [[1747]] iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Hõimutülide tõttu riik [[19. sajand]]i algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.
 
===Suurriikide huvisfääris===
60 138

muudatust