Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 11:30 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust →‎Ristisõjad ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 11:43 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust →‎Ristisõjad Uuem muudatus →
37. rida: [[1158]]. aastal toimus [[Milano]] linnas ülestõus, mille keiser [[Friedrich I Barbarossa]] maha surus ja nõudis [[1158]]. aasta [[Roncaglia riigipäev]]al keisririigi otsest kontrolli Itaalia üle ja alustas Itaalia linnade ametnike (''[[podestà]]'') asendamist enda esindajatega. [[1164]]. aastal moodustasid keisrivastase [[Lombardia Liiga]] [[Verona]], [[Padova]], [[Vicenza]] linnad ja Veneetsia vabariik. [[1177]]. aastal Venezias, [[paavst]]ivõimu ja selle liitlaste ([[Lombardia Liiga]]sse kuulunud Põhja-Itaalia linnriigid) ning [[Saksa-Rooma keiser\|Rooma keisri]] [[Friedrich I Barbarossa]] vahel sõlmitud [[Veneetsia rahu]]leping ja saavutatud rahu määras seeläbi mitmeks järgmiseks aastaks ära kogu [[Itaalia]] poliitilise suuna. ===Ristisõjad=== [[11. sajand]]i lõpus osales Veneetsia [[Rooma paavst]]i poolt algatatud [[Esimene ristisõda\|Esimeses ristisõjas]], mille eest sai [[Jeruusalemma kuningas]] [[Godfrey de Bouillon]]ilt õiguse maksuvabale kaubandusele [[Püha maa]]ga; 1123. aastal pidas Veneetsia laevastik võiduka merelahingu [[Fatimiidide ~~kaliifaat~~kalifaat\|Fatimiidide kaliifaadi]] Egiptuse laevastikuga [[Ashkelon]]i juures; aastatel [[1143]]–[[1144]] sõdis Veneetsia [[Padova]]ga kontrolli üle [[Brenta]] jõe ümbruses ja oli võidukas. [[Pilt:Venezianische Kolonien.png\|pisi\|left\|Veneetsia koloniaalimpeeriumi kaart]] [[Pilt:Eastern Mediterranean 1450 .svg\|pisi\|Veneetsia ülemere territooriumid 1450. aastal (rohelisega)]] [[File:Map of Italy (1494)-it.svg\|pisi\|Itaalia alade riigid 1494, Venezia alad lillaga]] Venezia mängis tähtsat rolli [[Neljas ristisõda\|Neljandas ristisõjas]] (1202–1204), suunates "Ladina" energia oma endise patrooni ja nüüdse kaubandusrivaali [[~~Konstantinoopol~~Ida-Rooma riik\|Ida-Rooma riigi]]i hävitamisele. ~~Bütsants~~Ida-Rooma riigi alad jaotati Venezia ning ristisõdijate juhtide vahel, Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Veneetslased leidsid, et venna maavalduste tõttu on Bonifazio endise keisririigiga liiga tihedalt seotud, ning panid troonile hoopis [[Flandria krahvkond\|Flandria]] [[Flandria krahv\|krahv]] [[Baudoin I (Konstantinoopol)\|Baudoini]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri\|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik Veneziasse. ~~Veneetsia~~Venezia toetus äsjaloodud [[Ladina keisririik\|Ladina keisririigile]] tähendas, et ~~Veneetsia~~Venezia kaubandusõigused jõustusid ja Veneetsia saavutas kontrolli suure osa kaubanduse üle Vahemere idaosas. ~~Veneetsia~~Venezia sai tasuks Ida-Rooma keisririigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vallutamises osalemise eest, vallutatud keisririigi parim osa. Doodži võimu alla kuulus seejärel 37,5% endise Ida-Rooma keisririigi territooriumist. ~~Veneetsia~~Venezia vabariik omandas Kreekas ulatuslikud valdused, mis moodustasid osa selle ''[[Stato da ~~Màr~~Mar]]''ist: [[1206]]. aastal vallutas ~~Veneetsia~~Venezia [[Küklaadid]]e ja [[Sporades]]e saared, [[1207]]. aastal [[Kérkyra saar\|Kérkyra saar (Korfu)]], [[Methoni]] ja [[Koroni]]. [[Kreeta]] ([[Candia kuningriik]] või [[Candia hertsogkond]] oli aastatel 1211–1669 ~~Veneetsia~~Venezia olulisemaid ülemereprovintse; [[Korfu]] saare vallutasid veneetslased genovalastelt 1207. aastal pärast Neljandat ristisõda ja kaotasid selle omakorda 1214. aastal Epeirose despootkonnale. 1258–1386 kuulus saar [[Sitsiilia kuningriik\|Sitsiilia kuningriigile]], misjärel ~~Veneetsia~~Venezia 1386. aastal taastas kontrolli saare üle ja valdas seda 1797. aastani. {{Vaata\|Frankokraatia}} [[1238]]. aastal liitus Venezia [[Genova vabariik\|Genova vabariigi]] ja [[Rooma paavst]]iga [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisri]] ([[1220]]–[[1250]]), [[Saksa kuningas\|Saksa kuninga]] ([[1212]]–[[1220]]) ja [[Sitsiilia kuningriik\|Sitsiilia]] [[Sitsiilia kuningas\|kuninga]] ([[1197]]–[[1250]]) [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] vastasesse sõtta. Friedrich oli Saksa kuningaks saamise järel mitmel korral lubanud minna [[ristisõda\|ristisõtta]], kuid seda pidevalt edasi lükanud. [[1221]]. aastal said kristlased aga [[Viies ristisõda\|Viiendas ristisõjas]] [[Damietta]] juures [[Egiptus]]es hävitavalt lüüa. Ristisõdijad olid oodanud keisri saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka [[sultan]]i Al-Kamili pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda. [[1228]]. aastal pani paavst keisri kirikuvande alla.

Veneetsia vabariik: erinevus redaktsioonide vahel