Hellenism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Hellenism |
P sarnanema millele > millega |
||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Hellenism''' on kultuuriperiood [[Aleksander Suur|Aleksander Suure]] surmast 323
Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. sajandil, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt.
Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. [[Polis|''Polised'']] kaotasid oma senise tähenduse ja hakkasid alluma suurriikide valitsejale. Hellenistliku valitseja võim hakkas sarnanema
Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid [[loodusteadused]] ja [[filosoofia]], kreeka keel (''koinee'' = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekib elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmed muutusid kreekataolisteks. Kõikidel uuslinnadel korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad [[Aleksandria]] ([[Egiptus]]), [[Antiookia]] ([[Süüria]]) ja [[Pergamon]] ([[Väike-Aasia]]). Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni.
Hellenismi ajalõik oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika ([[Eukleides]], [[Ptolemaios]] jt
Skulptuuris hakati rõhutama inimisiku välimust, rõhuga tunnetel ja liikumises, ilmus naise (alasti) figuur. Kreeka skulptuuri ilmuvad tohutute mõõtmetega kujud – kolossid (ilmne
Filosoofias ei arutletud enam kodaniku vooruste üle, vaid kuidas maailmariigis (kaoses) õnnelik olla ja saavutada hingerahu.
|