Ehitusprojekteerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=mai}}
'''Ehitusprojekteerimine''' ehk '''ehituslik projekteerimine''' on [[arhitekt]]ide ja [[insener]]ide poolt [[Ehitamine|ehitamiseleehitamiseks]] planeeritava [[objekt]]i kohta projektdokumentatsiooni ([[ehitusprojekt]]i) koostamine.
 
[[ruumiline planeerimine|Planeerimise]] ja [[ehitamine|ehitamise]] kontekstis on [[projekt]] ehitamise aluseks olev dokument, mis võimaldab anda hinnanguthinnangu projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimise aluseks on hajaasustuses projekteerimistingimused janing tiheasustusaladel ningja detailplaneeringu kohustusega aladel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud [[detailplaneering]].
 
Ehitusprojekteerimine (arhitektuurne projekteerimine) algab olemasoleva olukorra ja vajaduste põhjalikupõhjalikust analüüsigaanalüüsist, mille käigus hinnatakse ruumivajadust jm.
 
[[Projekt]]eerimise staadiumid on järgmised:
*eskiisprojekt (ideelahendus, sh. ülesehituskavand ehk [[kompositsioon]] ja ruumijaotus ehk [[ruumide eksplikatsioon]]), mille koostamisel osalevad [[arhitekt]]id;
*eelprojekt (esialgsest eskiisiteskiisist täpsem projekt, mis võimaldab kalkuleerida orienteeruvat hinda janing püstitada põhiprojekti ja tööjooniste koostamiseks täpse ülesande, sh. eesmärgid ja nõuded oodatavate tulemuste kvaliteedile, hoone energiatõhususele jm.). Eelprojekti alusel tehakse edasiste projekteerimis- ja ehitustööde rahastamise otsused;
*põhiprojekt (projekt, mis võimaldab ehitamist läbi viiaehitada ja kontrollida, sisaldab vajalikke kooskõlastusi ja on reeglina ehitusloa väljastamise aluseks);
*tööprojekt (ehk detailsed ehitusõlmeehitussõlme lahendusi kajastavad) tööjoonised.
 
Ehitamise käigus või valmisobjekti järgi koostatavaid jooniseid nimetatakse [[teostusjoonis|teostusjoonisteks]].