Kilp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukaid |
P vähemarenenud > vähem arenenud |
||
1. rida:
{{See Artikkel|kaitserelvast}}
[[Pilt:Mongolian Armed Forces in riot gears.jpg|pisi|Mongoolia märulipolitsei kilbid]]
'''Kilp''' on [[sõjandus]]es kasutatav isiklik turviseliik, mõeldud viskerelvade peatamiseks või mõõkade, nuiade, kirveste ja sarnaste relvade löökide kõrvalejuhtimiseks, kas enda ette asetatuna, keha külge kinnitatuna või käes hoituna. Kilpe on väga erineva suurusega, alates kogu keha korraga varjavatest piiramiskilpidest kuni väikeste pihukilpideni, mida kasutati käsitsivõitluses. Kilpe on tehtud kõikvõimaliku kujuga,
Kilpide kaunistamise eesmärgiks oli identifitseerimine lahinguväljal, visuaalse illusiooni tekitamine vastase eksitamiseks, vastase heidutamine, kaitsemaagia. Tihti olid samasse suguvõssa kuuluvatel isikutel sarnased kilbid. See hõlbustas nende äratundmist lahinguväljal. Nendest kilpidest kujunes välja suguvõsa tunnuseks olev [[vapikilp]]. Vapikilpe uurib [[heraldika]].
7. rida:
Antiikajast uusajani koosnes kilpide põhiosa kas õhukesest külmkarastusega rauast ja pronksist plekist või kondiliimi abil karvutustatud toornaha ja üksteisega kokkukleebitud kisklaudadest või punutud vitstest raamile tõmmatud toornahast. Sellele lisaks tugevdati kilpe külgeneeditud või -punutud metallist, puust, luust või nahast ääriste, kupalde ja ribidega. Tammepuust kilbid uusaegne romantistlik väärkujutelm, tegelikult eelistati võimalikult kerget ja sitkuse, mitte tugevusega lööke absorbeerivat ning hea töödeldavusega puitu. Euroopas ja kitsamalt Läänemere piirkonnas oli selleks [[lepp]], [[pappel]] ja [[pärn]] ning nende puudumisel [[mänd]]. Näiteks on ka [[Nibelungide laul]]us rida "Läksid üle jõe, pärnapuust kilbid ees".
Euroopa konfliktides kasutati kilpe kuni 18. sajandini. Hiinas, Indias, Aafrikas ja Ameerikas lõppes nende massiline kasutamine sõdades 19. sajandil,
== Euroopa kilbid ==
14. rida:
Euroopa antiikaja tuntumateks kilpideks on kreeka hopliitide kasutatud ''[[aspis]]'' ehk ''hoplon'' ja roomlaste ''[[scutum]]'' (scuta). Antiikajast on säilinud kilbiga seotud kreekakeelne ütlus: "I tan i epi tas" – "kilbiga või kilbil", Kreeka naiste järelehüüe lahingusseminevatele sõdalastele (põgenedes visati kilp ära; kuulsamaid langenuid oli kombeks pärast võitu tassida odadest ja kilpidest moodustatud kanderaamil).
''Hoplon'' oli tugevalt kumer ümmargune pronksist ja puidust kilp, diameetriga 80–100 cm, mille tagumisel küljel oli erinevalt varasematest kreeka kilpidest oli toornahaga tugevdatud
Roomlaste ''scutum''<nowiki/>'il oli erinevaid vorme, ovaalsemaid tüüpe kasutati varasemal perioodil ja ratsaväes, need olid kerged, nahast äärise ja ühekihilise puiduga. Keisririigiaegne ristkülikukujuline kilp kaalus
Euroopa varakeskaja tuntumateks kilpideks on viikingite suur ümarkilp ''skjöldr'' (läbimõõt 80–90 cm), ''targa'' (läbimõõt 50–70 cm), pihukilp ''buklari'' (läbimõõt 15–50 cm) ja normannide tilgakilp (''kite shield''). Anglosaksi ja viikingite kilbi karkass oli tehtud kas keskele kokkujooksvatest või paralleelsetest kisklaudadest, mille peale liimiti toornahk. Kilbi keskele neediti tavaliselt ümara kujuga,
Keskaegsetest kilpidest on tuntumad käsitsivõitluse kilbid: pihukilp (''buckler''), ''guige'' (väike, tavaliselt ümara kujuga kilp, mida sai kasutada koos kahekäerelvaga tänu kilbirihmale), ''roundel'' (''bucklerist'' veidi suurem ümmargune tihti teravakoonuselise keskosaga kilp), kolmnurkkilp (ingliskeelses terminoloogias kasutatav "heater shield" on neologism), ungari kilp (käsivarre külge kinnitatud kumer, suhteliselt kitsas ning ühelt või mõlemalt poolt kolmnurkselt teravnev kilp, mille teravnev tipp kaitses ka õlavart ja õlga ning mille teises otsas võis olla metallist teravik vastase ründamiseks); piiramiskilbid: ''mantlet'' (ülaltvaates poolkaare- või nurgakujuline, 2–3 rattal liigutatav kilp) ja ''pavise'' (suur, kumer ja keskosas ülevalt alla ulatuva eraldi kumerusega, ühe tagatoe ja kahe jalgtoega kilp, mille väiksemamõõdulisi variante kasutati ohtralt ka lähivõitluses).
26. rida:
Tuntumad Hiina kilbid on ''lang ya pai'' ehk suur piiramiskilp, ''p'ang p'ai'' ehk Lõuna-Hiinas kasutusel olnud ratsaväekilp, ''pei k'uei'' ehk ümmargune jalaväe, ''po'' ehk suur ümmargune ja kumer rotangist või teatud rooliigist tehtud kumer kilp, millele maaliti tavaliselt tiiger ning ''pu tun'' ehk pikk kitsas jalaväekilp.<ref>Internet; otsingumootor www.google.com; otsisõna: shield.</ref>
Eesti kirjakeeles kilpide täpsemad nimetused puuduvad,
== Viited ==
|