Immigratsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Üheks võimaluseks, saamaks sisserändest paremini aru, on eristada tõmbe- ja tõuketegureid. Tõukefaktori annab inimesele tavaliselt koduriik. Üheks suurimaks mõjuks rändel on majanduslikud põhjused. Näiteks erinevad [[palgamäär]]ad. Kui kodumaal on need väga madalad ning pere elab [[vaesus]]es, hakatakse otsima kohta, kus saaks rohkem palka ning pere ära toita. Seega kolitakse tihti välismaale just töö otsinguil. Vaesed elanikud võivad saavutada sihtriigis palju kõrgema [[elatustase]]me, kui neil oli oma kodumaal. Samuti on ühelt maalt teise jõudmine läinud palju lihtsamaks ningja kiiremaks. Seda võib pidada oluliseks tõmbeteguriks. Inimestel on võimalus üsna kiiresti paremasse kohta kolida. Kui [[alternatiivkulu]]d on madalad, on sisserännet oluliselt rohkem. Põgenemine vaesusest on tõuketegur ning vabad töökohad on tõmbeteguriks. [[Looduskatastroof]]id võivad põhjustada vaesusest tuleneva [[migratsioonivool]]u, mis võib sihtriigis põhjustada illegaalset sisserännet.

Välismaale kolimine ei ole aga alati nii lihtne. Probleemiks ei ole ainult [[seadus]]ed, vaid ka sotsiaalsed ningja igapäevased probleemid. Kodumaalt lahkudes jäetakse maha ka kõik tuttav: pere, sõbrad, kultuur ning tugivõrgustik. Samuti jääb maha suur osa inimese varast ning tuleb kanda kolimiskulud. Uues kohas võib tekkida probleeme töö leidmise, uute seaduste, kultuurinormide või keelega. Võimalik on ka [[rassism]] ning tõrjuv käitumine sisserännanute vastu. Need probleemid võivad piirata massilist immigratsiooni.

Sisserännanute kohtlemine vastuvõtva riigi valitsuse, tööandjate ning elanike poolt on olnud pidevalt aruteluteemaks ning pälvinud hulgaliselt kriitikat, sest palju on esinenud väärkohtlemist ning sisserännanute õiguste rikkumist. ÜRO [[Rahvusvaheline konventsioon kõikide võõrtööliste ja nende pereliikmete õiguste kaitse kohta]] on ratifitseeritud 2013. aasta seisuga 47 riigi poolt. Enamik selle konventsiooni vastu võtnud riigid on immigrantide koduriigid{{lisa viide}}. Sellega tagab riik oma kodanike kaitse välisriigis. Samas ei ole paljud tähtsad sihtriigid nii Lääne-Euroopas kui ka [[Põhja-Ameerika]]s konventsiooni vastu võtnud, samuti ei ole seda teinud [[Austraalia]] ning [[India]]. [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]] ja [[Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt]]is on sätestatud, et igal inimesel on [[liikumisvabadus]], kuid riikidevaheline liikumisvabadus on tegelikult oluliselt piiratud{{lisa viide}}.

Immigratsioonipoliitika, mis annab valikuliselt liikumisvabaduse vaid kindlale sihtrühmale, võib luua vastuvõtvas riigis majanduskasvu. Samas toimub ajude väljavool vaestest vähemarenenudvähem arenenud riikidest. Nii jõutakse olukorda, kus on tekitatud veel suurem ebavõrdsus kui see, mis juba algselt oli migratsiooni põhjustajaks. Üheks heaks näiteks kvalifitseeritud tööjõu immigratsiooni kohta on tervishoiutöötajate värbamine madalama arengutasemega riikidest kõrgema tasemega riikidesse.{{lisa viide}}