Redaktsioon: 11. mai 2017, kell 15:37 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. mai 2017, kell 18:39 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust P vähemarenenud > vähem arenenud Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: Euroopa Liidu kõikehõlmav strateegia on Lissaboni tegevuskava, mille eesmärk on muuta Euroopa 2010. aastaks maailma kõige dünaamilisema ja konkurentsivõimelisema teadmistepõhise majandusega liiduks, mis oleks suuteline jätkuvaks majanduskasvuks – selleks tuleks luua rohkem ja paremaid töökohti ning suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja suhtuda hoolivalt keskkonda. ESFi prioriteete kujundavad Lissaboni tegevuskava eesmärgid. Paljud ELi rahastamisvahendid ja poliitilised instrumendid ongi suunatud Lissaboni tegevuskava toetamiseks. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel. Selleks kasutatakse rahalisi vahendeid (tõukefondid) ELi eelarvest, sealhulgas ESF, et toetada ~~vähemarenenud~~vähem arenenud piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Pidades silmas vajadust suurendada konkurentsivõimet ja tööhõivet seoses [[globaliseerumine \| üleilmastumise]] ja rahvastiku vananemisega, loob Euroopa tööhõivestrateegia<ref name="NIh4e" /> ELi liikmesriikidele koordineeriva raamistiku ühtsete prioriteetide ja eesmärkide kokkuleppimiseks tööhõive valdkonnas. Seejärel koondatakse need ühtsed prioriteedid tööhõivesuunisteks<ref name="JGYQr" /> ja kaasatakse riiklikesse reformiprogrammidesse<ref name="PHLQP" />, mille koostavad liikmesriigid iseseisvalt. Liikmesriigid toetavad ESFi vahenditest riiklikke reformiprogramme ja riiklikke strateegilisi raamistikke (NSRF), millega kehtestatakse liikmesriigi peamised prioriteedid talle ELi tõukefondidest eraldatud vahendite kulutamisel. ESFi vahendite eraldamise prioriteetide kujundamisel mängib rolli ka Euroopa sotsiaalmeetmete kava<ref name="j51sT" />. Sotsiaalmeetmete kavaga püütakse ajakohastada Euroopa sotsiaalset mudelit, kaasajastades tööturge ja sotsiaalkaitset, et töötajad ja ettevõtted saaksid osa rahvusvahelise konkurentsi, tehnoloogiliste edusammude ja rahvastiku struktuuri muutumisega kaasnevatest võimalustest ja et ühtlasi kaitsta haavatavamaid ühiskonnaliikmeid. Peale selle on oma osa ESFi praegustes algatustes kaitstud paindlikkuse kontseptsioonil. Kaitstud paindlikkust võib määratleda kui poliitilist strateegiat, mille eesmärk on suurendada ühelt poolt tööturgude, töökorralduse ja töösuhete paindlikkust ning teisalt tööhõive- ja palgakindlust.<ref name="u51Nb" /> Mõiste kaitstud paindlikkus kätkeb endas uut lähenemisviisi tööhõivele, milles varasem rõhuasetus eluaegsele töökohale on asendunud eluaegse töö tagamisega. Soosides elukestvat õpet, muutustega kohanemist ja liikuvust, loob see töötajatele eeldused oma karjääri ise juhtida. == ESF: strateegia määratlemine == ESFi hallatakse seitsmeaastaste programmitsüklitena. ESFi strateegia ja eelarve kujunevad ELi liikmesriikide, [[Euroopa Parlament \| Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Komisjon \| Euroopa Komisjoni]] vaheliste läbirääkimiste tulemusena. Strateegias määratletakse ESFi rahastamise eesmärgid, mis kattuvad osaliselt või täielikult teiste tõukefondidega. ESFi praeguse rahastamistsükli eesmärgid on järgmised: <ol style="list-style-type: none"> <li>''Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk:'' suurendada piirkondlikku konkurentsivõimet, tööhõivet ja atraktiivsust investorite silmis.</li> <li>''Lähenemiseesmärk:'' ergutada majanduskasvu ja tööhõivet kõige ~~vähemarenenud~~vähem arenenud piirkondades. Sellele eesmärgile eraldatakse üle 80% ESFi rahastamise üldmahust.</li> </ol>

Euroopa Sotsiaalfond: erinevus redaktsioonide vahel