Idanemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
PResümee puudub
2. rida:
 
Seeme vajab idanemiseks:
*'''vett''' – vee imendumine seemnesse võimaldab sellel paisuda ja alustada kasvamist;
*'''soojust''' – soojust nõuavad seemned liigispetsiifiliselt, harilikult positiivseidplusskraadiseid temperatuure.;
*'''valgust''' – mõned seemned nn [[valgusidanejad]], idanevad vaid koostöös valgusega.;
*'''pimedust''' – enamusenamik seemneid idaneb pimedas;
*'''õhku''' – idanemise alguseks ja hingamisprotsessi toimumiseks on vaja [[hapnik]]ku.
 
Sageli on seemned idanemisvõimelised kohe pärast täisküpsuse saavutamist. Teatavatel juhtudel aga vajavad seemned nn '''idanemispuhkust''' – nad on võimelised idanema alles kindla aja möödudes. Seemnes asuvad [[inhibiitor]]id, mis lagunevad alles teatud aja möödudes, tagades sellega, et sügisel varisenud seeme hakkab idanema alles kevadel.
Reeglina katkebÜldiselt idanemispuhkus katkeb, kui seeme on sattunud piisavalt niiskesse ningja pimedasse keskkonda, kuid on ka erandeid.
 
[[Eukalüpt]]i <nowiki/>seemned idanevad looduslikult pärast metsatulekahjusid, seega vajavad nad enne idanemist kuumust. Paljude [[parasvööde|parasvöötme]] <nowiki/>taimede seemned ei idane enne, kui on tunda saanud talve. Talve kunstlikku stimuleerimist nimetatakse [[stratifitseerimiseks]]. Mõnede seemnete (reeglinatavaliselt looduses [[loomlevi]]ste) kestad on veele ja gaasile läbimatud. Kunstlikes tingimustes kasutatakse selliste seemnete idanemise alustamiseks [[skarifitseerimist]] ehk mehaanilist vigastamist.
mehhaanilist vigastamist.
 
[[Kategooria:Botaanika]]