Metsavennad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Metsavendade nimetamine partisanideks on russitsism. Sõjandusterminoloogias kasutatakse eesti keeles mõistet SISS. |
||
2. rida:
{{allikad}}
[[Pilt:Mälestuskivi Lükka punkrilahingus langenud metsavendadele.JPG|pisi|Mälestuskivi Lükka punkrilahingus langenud metsavendadele [[Rõuge vald|Rõuge vallas]].]]
'''Metsavennad''' ([[läti keel]]es ''meža brāļi'', [[leedu keel]]es ''miško broliai'') olid
Termin "metsavennad" tuli eesti keeles kasutusele hiljemalt 19. sajandil, mil selle all mõeldi riigi, mõisa või kirikuga lepitamatutesse vastuoludesse läinuid, sealhulgas ka sõjaväkkevõtmisest kõrvalehoidjaid, kes ennast metsas varjasid. [[1905. aasta revolutsioon]]is viitavad erinevad allikad metsavendadele kui "mässavatele talupoegadele" või kui "metsast varju otsivatele kooliõpetajatele".{{lisa viide}} Maailmasõdadevahelisel ajal on metsavendadeks nimetatud ka kommunistlikke illegaale, kellest tuntuimaks võib pidada [[Aleksander Ellam]]it ([[1897]]–[[1933]]). Metsavendade nimetamine eesti keeles partisanideks on nõukogude ajalookäsitlusest edasikandunud russitsism. Maakeeles nimetatase metsavendi ka sissideks. ▼
▲Termin "metsavennad" tuli eesti keeles kasutusele hiljemalt 19. sajandil, mil selle all mõeldi riigi, mõisa või kirikuga lepitamatutesse vastuoludesse läinuid, sealhulgas ka sõjaväkkevõtmisest kõrvalehoidjaid, kes ennast metsas varjasid. [[1905. aasta revolutsioon]]is viitavad erinevad allikad metsavendadele kui "mässavatele talupoegadele" või kui "metsast varju otsivatele kooliõpetajatele".{{lisa viide}} Maailmasõdadevahelisel ajal on metsavendadeks nimetatud ka kommunistlikke illegaale, kellest tuntuimaks võib pidada [[Aleksander Ellam]]it ([[1897]]–[[1933]]).
==Teine maailmasõda, Suvesõda==
20. rida ⟶ 18. rida:
== Relvastatud vastupanu pärast 1944. aastat ==
Punaarmee taasokupeeris Eesti, Läti ja Leedu aastatel [[1944]]–[[1945]]. Järgnenud aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogudevastases vastupanus.{{lisa viide}} Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest ainult enesekaitseks relvastatud [[partisan|metsavendadest]]
{{lisa viide}} Metsavendade tegutsemine sai hoo sisse uuesti 80-ndate lõpuaastatel kui rahvuslikult meelestatud inimesed asusid ENSV ja okupatsioonivõimu lagunemise ajal koguma relvi, rüüstama NA sõjaladusid ja ründama okupatsioonivägede üksusi, pidades nendega tulevahetusi ja isegi lahinguid Harjumaal (Ellamaa lahing), Tartumaal (Kärkna lahing), Saaremaal. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sauesona20031025.2.8.1|Pealkiri=|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
===Taust===
31. rida:
Vastupanu osutajate hulk suurenes, kui Punaarmee üritas noori värvata kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Mõnes piirkonnas tulid kutse peale kohale vähem kui pooled registreeritud kutsealustest. Laialdane sõjaväest kõrvalehoidvate kutsealuste perekondade tagakiusamine sundis rohkem inimesi vältima võime metsades. Paljud värvatud mehed deserteerusid ja võtsid relvad endaga kaasa.{{lisa viide}}
===
1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses varustasid briti ([[MI6]]), ameerika, ja rootsi salaluureteenistused metsavendi varustusega, pakkusid neile side- ja logistilist informatsiooni. Selline abi mängis balti vastupanuliikumise suunamisel võtmerolli, kuigi see vähenes oluliselt pärast MI6 operatsiooni "Džungel" tõsist kompromiteerimist, kui briti [[topeltspioon]]id ([[Kim Philby]] ja teised) edastasid informatsiooni nõukogude võimudele, võimaldades [[KGB]]-l tuvastada, infiltreerida ja elimineerida palju balti partisanide üksuseid ja lõigata neid ära igasugustest edasistest kontaktidest Lääne luurega.{{lisa viide}}
| |||