Mittesurmavad relvad: erinevus redaktsioonide vahel

Mittesurmava laskemoona eesmärgiks on sihtmärk peatada, kuid mitte tappa. Sihtmärgi peatamisel tuginetakse mittesurmava kuuli kineetilisele energiale ja selle ülekandumisel kehale tekkivast tömbi eseme traumast. Kummi-, plastmassplast- ja vahakuulid on vähem surmavad, kui seda on tavapärased metallkuulid ning nende lennukiirus on ka oluliselt väiksem. Peamiselt tuginevad erinevad relvasüsteemid samale ideele, milleks on sihtmärgi tabamine tömbi kehaga.<ref name="policeone" />

===PlastmasskuulidPlastkuulid===

PlastmasskuulidPlastkuulid on mittesurmav laskemoon, mida saab lasta vastavalt kohandatud relvast. Tüüpiline plastmasskuulplastkuul kaalub 130g130 g ja on efektiivse laskekaugusega 33-6433–64 meetrit. Need töötati välja 1973. aastal Briti jõustruktuuride poolt asendamaks inimestele jäädavaid kahjustusi tekitavaid kummikuule. Siiski võivad ka plastmasskuulidplastkuulid valesti kasutatuna põhjustada surmajuhtumeid.<ref name="Convention" />

Käsngranaat on 40mm40 mm granaadiheitjast lastav laskemoon, mis ajutiselt muudab sihtmärgi liikumisvõimetuks. Granaat kaalub ligikaudu 28 grammi ning koosneb plastmassist kestastplastkestast ja vahusarnasest kummist otsast. Minimaalne kasutusraadius on 10-1510–15 meetrit, sest lähemal kui 10 meetrit võib põhjustada sihtmärgi surma. Maksimaalne efektiivne laskekaugus on 50 meetrit.<ref name="globalsecurity" />

Šokigranaat on lõhkekeha, mis tugineb vastase meelte ajutisel segadusseajamisel. See lõhkeb valju, ajutiselt kurdistava plahvatusega ning pimestava valgussähvakaga. Valgussähvakas aktiveerib momentaalseltmomentaanselt kõik silma fotoretseptorrakud muutes nägemise võimatuks umbes viieks sekundiks, kuni silm taastab oma normaalse seisundi. Vali plahvatus, lisaks ajutisele kurdistamisele, häirib ka kõrvas olevat vedelikku, millega kaasnevad tasakaaluhäired. Tänapäevastele šokigranaatidele on lisatud ka pisargaasi. Erinevalt kildgranaadist jääb granaadi kest pealeplahvatuse plahvatustkäigus terveks ning ei paiska laiali šrapnelli. Granaat sisaldab pürotehnilist magneesiumi ja alumiiniumi segu ning oksüdeerijat nagu ammooniumperkloraat või kaaliumnitraat. Esimest korda kasutas Briti armee eriüksus SAS šokigranaati 1977. aastal Muqdisho lennuväljal. <ref name="Igg8t" />

[[File:M-32 Grenade Launcher.jpg|pisi|Ameerika merejalaväelane hoidmas M-32 40mm40 mm granaadiheitjat, mida võib ka kasutada mittesurmava laskemoonaga]]

Ühelasulised, suure raua läbimõõduga relvad nagu [[Milkor Stopper 37/38 mm]] mässupüss, [[M79]] granaadiheitja ja [[ARWEN ACE]] on üldiselt suhteliselt lühikese lahtimurtava rauaga. Mitmelasuline suure raua läbimõõduga relv nagu [[ARWEN 37]] onsarnaneb üldiselt sarnased revolvrilerevolvriga, kus silindris on viis või kuus lasku.

Impulsienergia mürsku soovitakse kasutada mässutõrjeks ja väidetavalt töötab vahemaadel kuni 2km2 km. See kaalub ligikaudu 230kg230 kg ja ilmselt saab olema paigaldatud sõidukite peale. Kaal võib tehnoloogia arenguga väheneda. Relva arendatakse olema võimeline ka mehitamata õhusõidukeid alla laskma.

Aktiivne tõrjesüsteem on mittesurmav suunatud energia relv, mis on arendatudvälja töötatud Ameerika Ühendriikide sõjaväe poolt<ref name="Global Security" /> ning mõeldud alade sulgemiseks, perimeetri turvamiseks ja rahvahulkade kontrolliks<ref name="DVIDS" />. Mitteametlikult nimetatakse süsteemi ka soojuskiireks<ref name="boston.com" />, sest selle tööpõhimõte põhineb sihtmärgi pinna, näiteks inimese nahk, kuumutamisel. Aktiivne tõrjesüsteem on ese, mis kiirgab elektromagnetilist kiirgust sellise intensiivsusega, mis läbistab ainult inimese naha ning tekitab sihtmärgil tunde nagu ta põleks, kuigi reaalset füüsilist kahju ei tekitata. Tuleviku lahingumasinad nagu Ameeriklaste GCV Infantry Fighting Vehicle relvastusse kuuluvad ka mittesurmavad relvad.<ref name="GCVspecs" />

2011. aastal kujundati süsteem ümber, muutmaks seda väiksemaks, usaldusväärsemaks ning liikumise pealt kasutatavaks. Aktiivse tõrjesüsteemi teist versiooni kohandatakse olema võimeline töötama ka liikuva õhusõiduki või maismaasõiduki pealt. Siiski ei lahenda uuendus probleeme, mis tekivad süsteemi kasutamisel erinevates keskkonnaoludes<ref name="ADS 2" />. Ameerika Ühendriikide õhuväe erioperatsioonide juhatus katsetab võimalusi paigaldada aktiivset tõrjesüsteemi AC-130J Ghostrider relvasüsteemi peale, et tõrjuda õhusõidukit ohustavaid rahvamasse või üksikisikuid maismaal. Selle põhjuseks on soov anda sõjalennuki meeskonnale mittesurmava ründevõimekuse. Kuna konfliktide arv tiheda asustusega aladel on tõusvas trendis, siis soovib Ameerika Ühendriikide õhuvägi viie kuni kümne aasta jooksul lisada enamikeleenamikule õhusõidukitele ka mittesurmava ründevõimekuse<ref name="flightglobal.com" /> aktiivse tõrjesüsteemi teise generatsiooni mudeli näol<ref name="AC-130J Gets A Ray Gun" />.  

Pikamaa Akustiline Seadeldis on akustiline teavitussüsteem, mis on välja töötatud LRAD Corporation’iCorporationi poolt, saatmaks välja teavitusi ning hoiatussignaale kaugemate vahemaade taha või valjema heliga kui tavalised valjuhääldid. Seadeldist kasutatakse erinevatel aladel suhtlemiseks suurte vahekauguste korral<ref name="lradx.com" />, näiteks mitte-letaalseksmitteletaalseks, mitte-kineetiliseksmittekineetiliseks rahvamasside kontrolliks. Kuigi Pikamaa Akustilist Seadeldist on kutsutud helirelvaks, siis loomupäraselt pole tegemist militaarse relvaga.

Vastavalt tootja tehnilistele andmetele, jääb seadeldise kaal vahemikku seitsmest kuni saja neljakümne viie7–145 kilogrammini ja see suudab kiirata heli 30 kuni 60 30–60-kraadises sektoris sagedusega 2.,5 kHz<ref name="Corbett 2009 65" />. LRAD Corporation toodab samuti süsteeme info edastamiseks massidele, mis levitab heli 360 -kraadise ulatusega.<ref name="LRAD Corporation website" />

PHASR on prototüüp mitte-letaalsestmitteletaalsest pimesti laserist, arendatud Ameerika Ühendriikide Õhuväe Teaduslabori suunatud energia direktoraadi poolt<ref name="Yu4Qe" />. Selle idee on sihtmärki ajutiselt pimestada või eksitada. Pöördumatult pimedaks muutvaid laserrelvi on minevikus testitud, aga need keelati 1995. aasta ÜRO pimestavate laserrelvade protokolliga, millega Ameerika Ühendriigid olid ühinenud kuni 2009. aasta 21. jaanuarini<ref name="bKOXm" />. PHASR, mis on madala intensiivsusega laser, ei ole antud protokolliga keelatud, sest pimestav efekt on kõigest ajutine. Relvas kasutatakse kahel lainepikkusel töötavat laserit<ref name="X0kl0" />. PHASR’it testiti esimest korda New Mexicos Kirtlandi õhuväebaasis.

=== Haisul põhinevad relvadHaisurelvad (Scent-based weapons) ===

Malodorandid tekitavad nii ebameeldivad lõhna, et sunnivad inimesi gaasi mõjualalt lahkuma. 2008. aastal alustasid Iisraeli kaitsejõud Skunk’iSkunki kasutamist masside kontrolliks. Tegemist on udusarnase vormiga, mida pritsitakse veekahurist ning mis jätab vastiku mädanenud lõhna kõigele, millega see kokku puutub, ning seda on raske maha pesta.

1998. aasta hinnangu järgi Ameerika Ühendriikides oli pipragaasist tõttu surnud 113 inimest. Kõikidel olid raskendavateks asjaoludeks mürgistus, varasemad terviseprobleemid või lämmatamine politseinike poolt, mis põhjustab hingamisteed sulgumist<ref name="1roVO" />. Üldiselt on soovituslik pealepärast pipragaasiga kokkupuutumist kontrollida kõikide inimeste hingamise efektiivsust.<ref name="uJ4UG" />

2002. aasta MoskaMoskva teatri pantvangikriisi ajal kasutasid Vene eriüksused tundmatut gaasi (oletatavalt 3-metüülfentanüüli või mõnda muud fentanüüli lahustatuna halotaanis) sooviga uinutada nii terroriste kui ka pantvange. Paljud neist (kaasaarvatud kõik enesetapupommitajad) uimastati, aga osad terroristid kasutasid gaasimaske ning seetõttu mõju neile puudus. Kuna kasutatud kemikaal oli potentsiaalselt fentanüüli derivaat (sünteetiline opioid), siis see põhjustas respiratoorset depressiooni ja lõpuks hingamisraskusi manustatuna piisavalt suurtes doosides. Kahjulikke mõjusid kesknärvisüsteemile nagu anesteesia ning respiratoorne depressioon, oleks suutnud kõrvaldada opioidide antagonist nagu Naloxone, millega on varustatud enamik haiglaid ja kiirabiautosid. Kuna Vene võimud ei andnud mingit informatsiooni kasutatud kemikaalide kohta, siis meedikud ei olnud teadlikud, et rünnaku ajal oli kasutatud sünteetilist opioidi ning ei saanud õigel ajal pantvangidele anda vastumürki, mis oleks päästnud enamiku pantvangidest. Ligikaudu 700 pantvangi päästeti, kuid 130 surid kasutatud gaasi tõttu. Kõik terroristid hukkusid operatsiooni käigus, kas siis gaasi mõjul või tulevahetuse käigus Vene eriüksuslastega. 

Taser on elektrišokirelv. See tulistab kaks noolesarnast elektroodi, mis on ühendatud relvaga juhtmete kaudu, ning elektri toimel häirib sihtmärgi lihaste toimet ja nende tahtele allumist. Esimesed Taseridtaserid võeti kasutusele politseijõududes peatamaks põgenevat või ühiskonnale ohtlikku inimest, kelle vastu oleks eelnevalt kasutatud tulirelva. <ref name="taser" />

Loren Thompson, Virginias asuvast Lexingtoni Instituudist on öelnud, et kaasaegne elektromagnetiliste relvade tehnoloogia on paljude agressiivsete riikide ja rahvusvaheliste terrorismigruppide käeulatuses. Samuti on ta kinnitanud, et Ameerika Ühendriikide tehnika on tundlik mikrolaine- ja teiste suunatud energia relvadele.