Alalisvooluühendus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:HVDC converter symbol.png|thumb|AC/DC- (vahelduvvoolu-alalisvoolu-) muunduse tingmärk]]
[[File:HVDC Europe11246234234.svg|pisi|Alalisvooluühendused Euroopas<br/> (punase joonega ‒ kasutusel, sinise joonega ‒ ehitamisel või projekteerimisel)]]
'''Alalisvooluühendus''' ehk '''HVDC-edastus''' (lühend inglise kingliskeelsetest sõnadest ''high-voltage direct current'') on [[elektrienergia]] [[kõrgepinge]]lise [[alalisvool]]una edastamise moodus, mida kasutatakse suurte elektrienergia koguste edastamiseks kauge maa taha, sealjuures ka eri maade ja erinevate parameetritega elektrisüsteemide vahel. Niisugustel tingimustel on alalisvooluühendus majanduslikult kasulikum kui üldiselt levinud vahelduvvooluedastus.
 
==Tehnilis-majanduslikud kaalutlused==
14. rida:
Alalisvooluühenduse peamine eelis on seega võimalus mõõdukate kadude juures (enamasti vahemikus 3‒8%) üle kanda suuri, gigavattidesse ulatuvaid võimsusi sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele. Et ühenduskaablite ristlõige jääks majanduslikult vastuvõetavaks, kasutatakse seda kõrgemat pinget, mida pikem on liin ‒ üle tuhande kilomeetri korral kuni 800 kV.
 
Energiakao vähendamise kõrval pakub alalisvooluühendus muidki võimalusi ja rakendusi. Euroopas on mitu erineva sagedusreguleerimisega energiasüsteemi: 1) Skandinaavia maad (Soome, Rootsi, Norra ja osa Taanist); 2) Venemaa energiasüsteemiga ühendatud Eesti, Läti ja Leedu; 3) Euroopa muu mandriosa; 4) Suurbritannia ja Iirimaa. Alalisvooluühendus võimaldab süsteemidevahelist energia ülekannet alalisvooluliinide ja alalisvoolumuundusjaamade kaudu. Nii on võimalik kiiresti reageerida tarbimisvajaduse muutustele eri riikides ningja piirkondades.
 
[[Pilt:HQ - Poste Outaouais 3.jpg|pisi|Muundusseadme fragment: türistorid koos tüürlülituste ja jahutusseadmetega]]
29. rida:
==Alalisvooluliinid==
Alalisvooluühendus võib olla monopolaarne või bipolaarne.
* Monopolaarse ühenduse korral kõrgepingelise alalisvooluallika üks poolus maandatatakse ja energia edastatakse üheainsa õhuliinijuhtme või kaablisoone kaudu; tagasijuhiks on maa või merevesi. Mitme kiloampri suurusele voolule maaühenduse loomiseks on vajalik suuremahuline maandusseade hea juhtivusega pinnases. Selle ühendusviisi peapuudustekspõhipuudusteks on maavoolu [[korrosioon|korrodeeriv]] mõju maa sees paiknevatele metalltarinditele ja [[elektrokeemia|elektrokeemiline]] mõju veele.
*Bipolaarse ühenduse korral toimub energiaedastus läbi kahe kaablisoone (või kahe eraldi kaabli), milledestmillest ühele antakse maa suhtes positiivne pinge, näiteks 150 kV, ja teisele juhile maa suhtes niisama suur negatiivne pinge, seega on liini pinge näitejuhul ±150 kV ehk 300 kV (nagu see on [[Estlink]]-ühendusel). Maad ei läbi siin tarbimisvool, vaid üksnes võrdlemisi väike tasandusvool. Maandamine on vajalik selleks, et ära hoida pinge ebaühtlasest jaotusest tingitud ohtu kaabli isolatsioonile.
 
Bipolaarset ühendust saab vajadust mööda tööle rakendada ka kahe rööbitise monopolaarse ühendusena.
39. rida:
 
==Välislingid==
*[http://www.nordicenergylink.com/index.php?id=22 Balti-Soome merekaabel]
*[http://elering.ee/estlink-1/ EstLink 1]
*[http://estlink2.elering.ee/et/ EstLink 2]