Viru rinne: erinevus redaktsioonide vahel

11. novembril 1918 sõlmiti [[Saksamaa]] kaotusega [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Antant|Antandile]] [[Compiegne'i vaherahu]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i juhitud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u, ettekäändenaettekäändeks Antandi poolt seatud vaherahu tingimus, et kõik Saksamaa poolt endise Venemaa keisririigi territooriumil [[Saksa okupatsioon]]i ajal sõlmitud lepingud tühistatakse.

# Narva-Jõesuu ja [[Riigiküla]] vahel – kaks laskurkompaniid 49. Saksa rügemendist ja sama rügemendi raskete kuulipildujate kompanii 12 raskekuulipildujaga. Tegelikult need Saksa üksused olid lahkumas ja valveteenistust enam ei pidanud. ValvetegevustValvega tegeles selles rajoonis teostas Narva-Jõesuu 18-mehelisemeheline Kaitseliidu salk, nooremleitnant Remmeli juhatusel.

Kell 13:20 teatas Saksa 405. jalaväerügemendi ülem, et sakslased varsti linnast lahkuvad ja lasevad kell 160016 kõik Narva sillad õhku, Saksa suurtükivägi lahkus tulepositsioonidelt, tõmbus rännakkolonnidesse ja valmistus minekuks. Raudteejaama juures asuvas Saksa „Pionnierparki” juures hävitati ja rikuti enne äraminekut relvad ja varustus, mille äraviimiseks sakslastel puudus võimalus ja aeg. Kella 14:00–15:0014–15 vahel tulid Saksa väeosad Narva jõe läänekaldale.

[[4. Jalaväepolk|4. jalaväerügemendi]] ülem saatis I pataljoni ülemale [[Viktor Liivak]]ule, käsu tuua kõik Eesti üksused Narva jõe läänekaldale ja võtta pataljoniga uus kaitsepositsioon jõekaldal joonel: [[Pimeaed]] (incl.) – [[Narva Hermanni linnus|Hermani kindlus]] (incl.).

Vahepeal muutsid saksa väed aga taganemise aegu ja sakslased kavatsesid sillad õhkida kella 1600 asemel juba kell 1500. Üle sildade olid veel tulemata 4. jalaväepolgu nooremleitnant Mitti ja lipnik Alujevi grupid, I pataljoni ja 1. kompanii ülemad palusid taandumist juhtivat saksa majorit oodata sildade õhkimisega kuni kella 16:00-ni, millisesee tähtaja suhtestähtaeg oli Eesti ja Saksa rügemendistaapiderügemendistaabi vahel varem kokku lepitud. Kell 15:25 lasti punaste ja roheliste rakettide järgi õhku mõlemad Narva sillad ja Saksa sõjaväeosad lahkusid linnast Jõhvi suunas. Sakslaste taandumist Narvast katsid soomusrong ja 405. suurtükiväerügemendi 2. patarei. Viimane lahkus Narvast pimeda tulekuga.

*[[22. november]] – [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]] pani toime esimese katse vallutada NarvatNarva. Rinnet hoidnud [[Saksa]] väed lõid rünnaku tagasi ([[Kulgu lahing]]).

*28. november – toimus 586 -meheline [[Balti laevastik]]u [[dessant]] [[Voldemar Puss|V. Pussi]] juhtimisel [[Narva-Jõesuu]]sse, millest võtsid osa [[Balti laevastik]]u ristleja [[Oleg (ristleja)|Oleg]], hävitaja [[Metki]] ja kolm transpordilaeva ([[Narva-Jõesuu dessant]]).