Parkuur (spordiala): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vandalismi tõttu taastatud varasem redaktsioon |
|||
6. rida:
==Parkouri ajaloost==
===
Aastal 1902 teenis Prantsuse mereväeohvitser George Hébert St Pierre saarel Martiniques.
Hébert märkas kohalike elanike kehalist võimekust, mis oli tingitud pigem nende loomulikust/igapäevasest elust, mitte füüsilisest treeningust.
Samal aastal hakkas purskama vulkaan Mount Pelee. Hébert oli üks sõjaväe päästjatest, kes aitas evakueerida mitusada inimest.
Vulkaanipurse laastas Saint-Pierre sadama ja 40000 inimest leidis oma viimase puhkepaiga punase tulise tuha ja laava all mõne minuti jooksul.
Kogemus mõjutas Hébertit sügavalt ja juhtis teda tema eetoseni: füüsilisi võimeid ja jõudu tuleks kombineerida sotsiaalse südametunnistuse ja altruismi positiivsete hoiakutega. Tema motoks sai "être fort pour être utile" ("olla tugev, et olla kasulik").
Vaadeldes ka Aafrika alade põlisrahvaste loomulikku võimekust, arendas Hébert oma meetodi (kehakultuuri) füüsilise võimekuse treeninguteks, mis põhinesid loomulikel tegevustel, mitte tegevustel, mis oleks orienteeritud võistlemisele.
Ta kujutas kehalise võimekuse arengut läbi järgmise kursuse tähenduse (parcours):
"... mille jooksul üks kõnnib, teine jookseb, kolmas hüppab, neljas liigub quadrupedallselt (liikumine neljal jäsemel – nagu loom), üks ronib, üks kõnnib ebastabiilne pinnal, üks tõstab ja üks kannab, üks viskab ..." (Georges Hébert - methode naturelle)
Peamine erinevus võrreldes teiste süsteemidega nagu võimlemine oli see, et Hébert soovitas treeninguteks looduslikku keskkonda või spetsiaalselt valmistatud keskkonda, mis jäljendaks looduslikke takistusi.
Fookus ei olnud kindlatel tegevustel, vaid kõigi teostatavate tegevuste spontaansus sõltuvalt keskkonna nõuetest. Hébert oli üks esimesi sedalaadi takistusraja koolituse toetajaid.
Héberti loomulik meetod oli ka kehakultuuri rakendamine maailmas, tutvustades moraalset elementi - mis oli uus.
Loomulik meetod on siiani kasutusel füüsilisel treeningul tänapäeval. Näiteks MovNat on kaasaegne loomulik liikumine coaching süsteem, mis põhineb meetodil "methode naturalle". Ta jagab sama filosoofiat ja lähenemist kehakultuuri/füüsilisse võimekusse, ainult 21. Sajandi uuendustega.
Ingliskeelse tõlke meetodist "methode naturalle" võib leida ajakirjast Conditioning Research. "Praktiline juhend kehakultuuri haridusest (1912 Edition) koostatud Georges Hébert`i poolt" on huvitav ajalooline dokument omaette.
===Parkouri "isad"===
Parkour`i isad on tegelikult isa ja poeg. Raymond Belle oli Prantsuse kodanik, kes sündis Vietnamis. Ta oli haritud Prantsuse sõjaväes ja temast sai ka paljukiidetud tuletõrjuja.
Ta võitis palju auhindu kehakultuuri/füüsilise võimekuses - sealhulgas köieronimises, ja autasustatud ka päästmise ja vaprate tegude eest tuletõrjujana.
Tema kokkupuude George Hébert`i füüsilise ettevalmistuse meetodiga sai alguse peaaegu kindlasti Prantsuse sõjaväe aegadest Vietnamis ja Prantsusmaal.
Prantsuse sõjaväes oli välja töötatud takistusraja koolitus, umbes nagu Hebert`i meetod, nimega "parcours du Combattant".
Allolev video näitab mõningaid varajast "linna võimlemist (harjutusi)", kus keskkonda on kasutatud loodusliku takistusena, et arendada tugevust. See on Saksa kaskadöör Arnim Dahl, kuid saavutused, mida ta demonstreerib sobivad hästi Hebert`i eetosega füüsilisest treeningust ja loomulik meetodist.
Raymond Belle`i poeg David Belle oli tugevalt mõjutatud nii kangelaslikest lugudest, mida rääkis tema vanaisa ja oma isa saavutustest, mis tutvustasid talle Hébert`i meetodit kehalisest treeningust.
Ka David teenis lühidalt tuletõrjes ja Prantsuse sõjaväes, mille järel ta oma hilises teismeeas kolis kommuuni Lisses, Pariisi äärelinnas.
Üks vaatamisväärsused Lisses on ronimise struktuur Dame Du Lac keset parki, mis on muutunud Parkour`i praktiseerijate jaoks (traceurs) mõnevõrra palverännakute kohaks.
Lissis leidis David enda mõttekaaslased, kes jagasid temaga sama huvi ja kirge füüsilise treeningu vastu. Nad moodustasid rühmituse nimega Yamakasi.
Grupis oli Yann Hnautra, Chau Belle, David Belle, Laurent Piemontesi, Sebastain Foucan, Guylain N'Guba Boyeke, Charles Perriere Malik Diouf ja Williams Belle. Neid isikuid on laialdaselt peetud Parkour`i esiisadeks – nende seas David Belle, kui peategelane.
[[Kategooria:Spordialad]]
| |||