Christian Ackermann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Christian Ackermann''' (sündis [[Königsberg]]is; suri [[1710]] [[Tallinn]]as) oli [[17. sajand]]i teisel poolel ja [[18. sajand]]i alguses [[Eesti]]s tegutsenud [[sakslased|saksa]] [[puunikerdaja]].
Christian Ackermann oli Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim puunikerdaja, kes murdis end välja aastasadu püsinud jäigast tsunftisüsteemist ning tema töökojas valmisid aastatel 1680–1710 peaaegu kõik Eesti tähelepanuväärsemad kirikusisustuselemendid: altariseinad, kantslid ja vappepitaafid, samuti krutsifiksid ning väidetavalt ka Eesti kontekstis unikaalne Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku baptisteerium.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://kunstimuuseum.ekm.ee/christian-ackermann-tallinna-pheidias-ulbe-ja-andekas/|Pealkiri=Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas|Väljaanne=Eesti Kunstimuuseumi koduleht|Aeg=|Kasutatud=23.05.2017}}</ref>
*[[Rootsi-Mihkli kirik]]u [[baptisteerium]] (u. 1680)▼
*[[Simuna kirik]]u altar (1684)▼
*[[Türi kirik]]u altar ja kantsel (1693)▼
*[[Tallinna toomkirik]]u kantsel (1686) ja altar (1696)▼
*[[Juuru kirik]]u kantsel (1695)▼
*[[Karuse kirik]]u kantsel (1697)▼
*[[Koeru kirik]]u [[krutsifiks]]▼
*[[Vigala kirik]]u kantsel ja altar▼
==
Christian Ackermann saabus Tallinna 1670. aastate algul ning asus kutsutud kujurisellina tööle Tislerite- ja puunikerdajate ameti meistri, [[Elert Thiele]], nikerdustöökojas.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karling, Sten|pealkiri=Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland|aasta=1943|koht=Dorpat|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Pärast Thiele surma [[1674]]. aastal abiellus Ackermann meistri lese, Anna Martensiga. Anna Martens oli Thiele teine naine, kellega mees oli abiellunud pärast oma esimese naise surma ning kellega tal oli üks poeg. Laps sündis kuu aega enne ja suri juba paar kuud pärast Thiele surma.<ref>Abielude registreerimise raamat. TLA.236.1.8 </ref> Laulatus toimus [[Oleviste kirik|Oleviste kirikus]] [[22. aprill|22. aprillil]] [[1675]]. aastal. Tallinna kodanikuks oli Ackermann saanud kaks päeva varem.<ref>Nagu näitab ka üks Chr. Ackermanni 1675. aastast pärinev kiri, on mees rändava käsitöösellina oma ala õppinud Danzigis, sealt edasi siirdunult Riiga ja Stockholmi ning lõpuks ka Tallinnasse (TLA.230.1. 35)</ref>
Ackermanni peres oli kümme last. Esimene laps, Johan Christoffer, sündis 1675. aasta aprillis loodud perekonda juba sama aasta septembris. [[1677]] ristiti Oleviste koguduses Ackermanni teine laps – Maria Elisabeth.<ref>Sünni-, abielu- ja surmaregister. Sündide registreerimine 1652-1690. Abielude registreerimine 1652-1693. Surmajuhtude registreerimine 1652-1681.TLA'''.'''236.1.8 </ref> Ülejäänud kaheksa lapse ristimine toimus juba Tallinna Toomkoguduses: [[1680]] ristiti Regina Elisabeth, [[1681]] Christian, [[1684]] Christina, [[1686]] Gustav, [[1689]] Reinhold Johan, [[1691]] Anna Maria ning [[1693]] kaksikud Johan Magnuse ja Judith.<ref>Kirchenbuch: Verzeichnis der Getauften 1666-1706, 1706-1712. Verzeichnis der Copulierten 1679-1699. Verzeichnis der Begrabenen 1689, 1691-1724. TLA.237.1.22</ref> Et mõni Ackermanni kümnest lapsest oleks lapsena surnud, selle kohta andmed puuduvad.<ref name=":1" />
1670. aastate lõpul lahkus Ackermann ühes perekonnaga varem Elert Thielele kuulunud majast ([[Olevimägi|Olevimägi 4]]) ning asus elama ja töötama Tallinna linna piiridest väljas poole, kuhugi [[Toompea|Toompeale]] või [[Tõnismägi|Tõnismäele]].<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kreem, Tiina-Mall|pealkiri=Puunikerdaja Christian Ackermann. Puunikerdus- ja tislerikunst Tallinnas aastatel 1674-1710|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=}}</ref>
Ackermanni elas Tallinnas sündmusterikkal ajal. Lisaks sellele, et ta elas läbi 1684. aastal [[Toompea tulekahju]], kaotas selles kogu oma varanduse ning osales hoonete taastamistöödes (vähemalt sisustuse osas), märkas ta ilmselt ka linnas toimuvat. Kindlasti koges ta Tallinnas [[Püha Kanuti gild|Kanuti]] ja [[Oleviste Gild|Oleviste gildi]] ühendamisest (1675), lahutamisest (1681) ja taasühendamisest (1699) ning Rootsi valitsuse, [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja gildide vahelisest võimuvõitlusest tekkinud pingeid.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Pullat, Raimo|pealkiri=Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni.|aasta=1976|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Aastatel 1696-1697 oli Ackermann tunnistajaks suurele näljahädale ning maalt linna saabuvatele põgenike hulkadele.<ref name=":2" /> Enne [[Põhjasõda|Põhjasõja]] puhkemist, kui Rootsi riik püüdis organiseerida Tallinna kindlustamist tuli temalgi ilmselt osaleda linna kindlustustöödel.<ref name=":2" /> Põhjasõja aastatel tuli Ackermannil, nagu teistelgi linnaelanikel, anda oma majas ulualust Rootsi sõjaväelastele.<ref>Annotations-Rolla oder Gewisse Verzeich- u. Besichtigung derer auff den Tönnisberg und auch den Thumb gehörigen, wie auch im Katzen-Schwantz und daherumb auffm Duhmbschen Grund befindlichen Häusere. TLA.230.1.Aa100</ref> [[1704]]. aasta venelaste sõjakäik Tallinna alla ja selle sündmust tekkinud ärevus puudutas ka Ackermanni. [[1710]]. aastal puhkenud [[katk]] aga jäi ilmselt meistrile viimaseks katsumuseks. Epideemia tohutu puhang oli põhjuseks, miks ei suudetud enam kirikumeetrikasse üles tähendada kõikide surnute nimesid ning miks Ackermanni täpne surmaaeg pole teada.
=== Suhted Tallinna tislerite ametiga ===
Pärast seda, kui Ackermann oli abiellunud Elert Thiele lesega, jätkas ta oma tegevust puunikerduskunsti alal. Samal ajal aga ei ühinenud Ackermann linna Tislerite ja puunikerdajate ametiga, vaid püüdis tegutseda vabameistrina. Sellest tõusis ameti ja selle meistrite arusaamade järgi Ackermanni kui pööningujänese<ref name=":3">Prozess des Bürgers und Handelsmannes in Amsterdam Giesebrecht von Gödesberg contra Hans Ohm Beklagten. TLA.230.1.BF_35</ref> vahel aastaid kestnud tüli, mida kajastab nende aastaist 1675–1676 (osaliselt) säilinud kirjavahetus.<ref name=":1" /> Mõlemad osapooled on oma õiguste kaitseks olnud korduvalt sunnitud pöörduma abipalvetega rae poole. Kohtuskäimise algatas Ackermann. Ilmselt ei tunnetanud Tallinna tislerite amet esialgu Ackermanni ohtliku konkurendina. Asi läks tõsisemaks siis, kui tsunftimeistrid märkasid, et Ackermann kasutab abitööjõudu. Vabameistrina võis ta maksta abilistele palka vastavalt oma enda äranägemisele ning seetõttu hakkasid [[Sell|sellid]] tsunftimeistrite juurest lahkuma. Just seda on Ackermannile kõige rohkem ette heidetud. Samuti ei tahtnud tislerid leppida sellega, et ennast puunikerdajaks nimetanud ja oma tööd tisleri tööle vastandanud Ackermann kasutas tislerite abi.<ref name=":3" /> Tislerite ameti meistrid astusid samme, et Ackermanni tegevust pööningujänesena takistada. Nähes, et nende püüdlused tulemusi ei anna, hakkas nad Ackermanni kui konkurendi ohjamiseks otsima teisi võimalusi. Nad soovisid, et Ackermann liituks [[Tsunft|tsunftiga]] ja täidaks ameti [[Skraa|skraast]] lähtuvaid kohustusi.<ref name=":3" /> Seda ettepanekut Ackermann vastu ei võtnud ning arvatavasti selleks, et vabaneda linna tsunftimeistrite vaenust ja leida avaramaid teenimisvõimalusi, läks ta Tallinnast ära elama-töötama Toompeale.
=== Abilised ===
Kuigi Ackermann tegutses Tallinnas/Toompeal enam kui kolm aastakümmet ning tema töökojas on valmistatud suur hulk nikerdustöid, on äärmiselt vähe andmeid vabameistri abilistest. Abilisi oli Ackermannil kahte liiki: ühed, kes töötasid tema töökojas ning teised, kes olid tema kaastöölisteks iseseisvate meistritena.
Ackermannile on abiks olnud tislerisell, hilisem Tallinna Tislerite ameti meister E. Helmersist,<ref>Bürgerbuch, Nr. 1091. TLA.230.1.BB10</ref> endine Elert Thilele sell ja hilisem tsunftimeister Jochannn Gieseken.<ref name=":0" /> Kolmas mees, kes ilmselt on mõnda aega töötanud Chr. Ackermanni töökojas, on Toompeal tegutsenud kujur [[Hinrich Martens]].<ref name=":0" /> Võimalik, et Ackermanni töökojas on teinud tisleritööd ka Paul Unsehl, Herman Berens, Sven Lund, Jochann Friederich ja Hinrich Petersohn.<ref name=":0" />
=== Töökoda ===
Ackermannil on olnud arvatavasti kolm töökoda. Esimene neist oli endine Elert Thiele oma, mille ta päris abielludes meistri lesega.<ref name=":0" /> Pärast Thielele kuulunud majast<ref>Inventarien. TLA.230.1.Bt1</ref> ja Tallinna linnast lahkumist, sisustas Ackermann endale 1670. aastate lõpul või 1680. aastate algul uue töökoja kuhugi Toompeale. See töökoda hävis 1684. aastal aga Toompea tulekahjus, mistõttu meistril tuli kolmandat korda oma töökoda sisustada. Võimalik, et pärast hulgast tisleritöövahenditest ilmajäämist Ackermann oma töökotta tisleriselle enam ei palganud. Tema kodumaal, Ida-Preisimaal, oli tavaline, et tislerid ja puunikerdajad töötasid eri töökodades ning tegid vajaduse korral koostööd.
Puunikerdajana oli Ackermann väga produktiivne. Koos tisleritega on ta teinud töid nii sakraal- kui profaanhoonete tarvis, nii aadlike kui linnakodanike tellimusel. Tema töökojast pärineb vähemalt seitsme Eesti kiriku [[altarisein]], kuue [[kantsel]], ühe [[ristimiskamber]] ja kellatahvli ornamentaalne-figuraalne dekoor ning kaks nikerdatud [[Krutsifiks|Ristilöödu]] kuju. Samuti võib Ackermanni nimele kirjutada kolme nikerdatud ukse([[Portaal (arhitektuur)|portaali]]) ja ühe vankri tegemise ning suure hulga [[Vappepitaaf|(vapp)epitaafide]] nikerdamise. Võib arvata, et Ackermann on teinud ka töid, mis kunstiajaloolastele on jäänud tundmatuks. Tõenäoliselt on hävinud mitmed profaanse iseloomuga tööd.
== Looming ==
2016. aasta sügisel käivitus Tallinna toomkirikus suuremahuline Christian Ackermanni loomingu uurimisprojekt. Projekti eesmärgiks on vaadata kaasaegset metodoloogiat ja tehnoloogiat ning allikakriitikat rakendades üle kõik Ackermannile omistatud Eesti kirikute altariseinad, kantslid, baptisteeriumid ja muud kunstiväärtuslikud objektid.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Maris Veeremäe|URL=http://www.artun.ee/kunstiakadeemia-kunstimuuseum-ja-luterlik-kirik-hakkavad-uurima-ackermanni-loomingut-2/|Pealkiri=Kunstiakadeemia, kunstimuuseum ja luterlik kirik allkirjastasid koostööleppe Christian Ackermanni loomingu uurimiseks|Väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia kodulehekülg|Aeg=11.04.2017|Kasutatud=23.05.2017}}</ref>
Tallinna toomkiriku altariseina juurest alanud ja avalikkuse silme all kunstilistel mustadel tellingutel toimunud uurimistöö jätkus 2017. aasta kevadel toomkiriku kantsli ja Niguliste muuseumi ekspositsiooni kuuluva [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik|Tallinna Rootsi Mihkli kiriku]] baptisteeriumi juures. 2017. aasta suvel toimuvad [[Karuse kirik|Karuse kiriku]] altariseina ja kantsli, [[Martna kirik|Martna]] ja [[Türi kirik|Türi kiriku]] altariseina uuringud. Lisaks sõidab uurimusgrupp kolleegide kutsel Lätti, et vaadata üle Ackermannile omistatud Gaiku kiriku altarisein.<ref name=":4" />
2020. aastani vältav projekt lõpeb Christian Ackermanni ja tema loomingut tutvustava näitusega.<ref name=":4" />
== Ackermannile omistatud töid ==
<gallery>
Fail:Simuna kirik-altarimaal.JPG|Simuna kiriku retaabel
Fail:Vigala Maarja kiriku kantsel.JPG|Vigala kiriku kantsel
Fail:Kantsel,Juuru kirik.jpg|Juuru kiriku kantsel
Fail:Martna kirik 2014 (2).JPG|Martna kiriku sisevaade
Fail:Rootsi-Mihkli kiriku kantsel.jpg|Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kantsel
</gallery>
* [[Lüganuse kirik|Lüganuse kiriku]] retaabel (1672, koostöös Elert Thielega)
* Lüganuse kiriku kantsel (1673, koostöös Elert Thielega)
* [[Tallinna Niguliste kirik|Tallinna Niguliste kiriku]] põhjaportaali uks (1677)
▲* [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik|Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku]]
* Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kantsel (1707)
* Vigala kiriku retaabel (1680. aastate II pool)
* Tallinna Niguliste kiriku Antoniuse kabeli uks (1680)
* Tallinna [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 18 asuva maja siseportaal (1681)
* [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Tallinna Püha Vaimu kiriku]] kella numbrilaud (1684)
* [[Hageri kirik|Hageri kiriku]] retaabel (1680. aastate keskpaik)
* Tallinna toomkiriku retaabel (1694-1696)
* [[Märjamaa kirik|Märjamaa kiriku]] retaabel (1680. aastate II pool)
* [[Järva-Madise kirik|Järva-Madise kiriku]] retaabel (1680. aastate lõpp - 1690. aastate algus)
* [[Juuru kirik|Juuru kiriku]] kantsel (1690. aastate I pool)
* Karuse kiriku retaabel
* [[Martna kirik|Martna kiriku]] retaabel (1700)
* [[Lihula Eliisabeti kirik|Lihula kiriku]] kantsel
* Krutsifiks ([[Eesti Kunstimuuseum]])
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Ackermann, Christian vanem}}
| |||