Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Vene-Türgi sõda 1787–1792''' ehk '''Viies Vene-Türgi sõda''' oli [[sõda]] [[Venemaa]] ja [[Türgi]] vahel.
 
[[1787]]. aastal üritasid Osmanid [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]] vahendusel Venemaaga läbirääkimisi pidadada, [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Neljanda Vene-Türgi sõja tulemusel]] kaotatud Krimmi tagastamise üle. Läbirääkimised kukkusid läbi ning 1787. aasta augustis kuulutasid Osmanid Venemaa keisririigile sõja. Venemaa liitlane [[Habsburgid|Habsburgi]]de [[Saksa-Rooma riik]] kuulutas Osmanite riigile sõja 1788. aasta alguses.
 
[[20. august]]il [[1787]]. aastal ründasid Osmanite laevad [[Otšakov]]i [[Otšakovi kindlus|kindlusest]] Vene sõjalaevu. 1787. aasta septembri alguses sai Venemaa sõjalaevastik kahjustada tormis. Kümme laeva sattus viis päeva kestva tormi kätte, laevad said nii tugevaid tugevaid tormikahjustusi, et muutusid võitlusvõimetuks. 1. oktoobril maabusid Türgi väed venelase tugipunkti [[Kinburn]]i juures, kuid venelased kindral [[Aleksander Suvorov]]i juhtimisel lõid Osmanite väed tagasi. Järgnesid merelahingud [[Liman]]il – Dnepri suudmel, [[7. juuni]]l 1788 ja [[16. juuni]]l 1788, mis lõppesid Venemaa laevastiku võidu ja Osmanite laevastiku hävitamisega. 1788. aasta juunis alustas Venemaa vastu [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõda]] Türgi liitlane Rootsi. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav III]] esitas Venemaale [[ultimaatum]]i, milles nõudis [[Karjala]] ja [[Liivimaa]] loovutamist Rootsile, Krimmi tagastamist Türgile ning kohest Vene vägede laialisaatmist Rootsi piiri ääres.
 
1. juulil 1788 alustas vürst [[Grigori Potjomkin]] [[Bug]]i ja [[Dnestr]]i suudmete vahel asuva [[Otšakovi kindlus]]e piiramist nii merelt kui ka maalt. kindluse vallutamine pidi tagama Venemaale juurdepääsu ja kohalolu Mustal merel. 6. detsembril 1788 toimunud tormijooksuga Otšakovi müüridele vallutasid Venemaa väed kindluse.
 
[[1789]]. aasta kevadel vallutasid Venemaa väed [[Byrlat]]i, [[Maksimen]]i ja [[Galatz]]i. Venemaa ja Austria vägedel õnnestus koostöös saavutada võit [[20. juuni]]l 1789 [[Focşani lahing]]us ja tõrjuda Osmanite vastupealerünnak 11. septembril 1789 ja veel kord [[Focşan]]i ära võtta. 11. septembril 1789 saavutasid liitlasväed võidu Rîmnici jõe ääres, kus võitlesid Jusuf-paša poolt juhitud 100 000 -meheline armee janing Vene ningja Austria-Ungari 25 000 -pealine ühisvägi kindral Aleksander Suvorovi ja [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia|Saksi-Coburg]]i printsi [[Friedrich Josias]]e juhatusel. 30. septembril 1789 alistus Venemaa vägedele [[Akkermani kindlus]] ning 4. novembril alistus [[Bender]]. Austria väed vallutasid 19. septembril [[Belgrad]]i ningja hiljem ka [[Bukarest]]i.
 
1789. aasta talvel alustas vürst Potjomkin rahuläbirääkimisi, kuid olukord muutus ja 20. jaanuaril 1790 sõlmis Osmani riik liidulepingu [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigiga]], kes kohustas teda sõjas Venemaaga aitama. 1790. aasta veebruaris suri [[Saksa-Rooma keiser]] ja [[Austria ertshertsog]] [[Joseph II]] ning septembrist 1790 jäi Venemaa Türgi-vastasesse sõtta üksi.
 
1790. aasta oktoobris alustasid venelased [[Bessaraabia]]s asuva [[Izmail]]i piiramist ning 11. detsemberdetsembril ([[22. detsember|22. detsembril]] [[1790]] vallutas Aleksander Suvorov [[tormijooks]]uga türklaste Izmaili kindluse, mida peeti vallutamatuks.
 
31. juulil 1791 sõlmiti kaheksaks kuuks Vene vägede ja türklaste vahel relvarahu, vürst [[Nikolai Repnin]]i ja [[suurvesiir]] Jusuf-paša eestvedamisel. Vene-Türgi sõja lõpetas Iaşis 29. detsembril 1791 sõlmitud rahuleping ja [[Iaşi rahuleping]]uga tunnistasid Osmanid eelmise Vene-Türgi sõja (1768–1774) lõpetanud Küçuk Kaynarca rahulepingut ja Krimmi ühendamist Venemaaga. Türgile jäid [[Moldova]] ja [[Valahhia]] ning venelased tagastasid neile ka Izmaili kindluse [[Doonau]]l ningja [[Anapa]] kindluse Musta mere ääres. Vene-Türgi piiriks määrati [[Dnestr]]i ja [[Kuban]]i jõed.
 
==Vaata ka==