Kaardiluger: erinevus redaktsioonide vahel

[[Kiipkaart|Kiipkaardi]]<nowiki/>luger on elektrooniline seade, mis loeb [[kiipkaart]]e.<ref>{{netiviide | URL = http://www.smartcardbasics.com/smart-card-reader.html| Väljaanne = smartcardbasics.com| Pealkiri = Smart Card Readers & Terminals| Autor = CardLogix Corporation| Kasutatud = 2014-11-2| Keel name="SLcFS" Inglise}}</ref> Mõnedel [[Sõrmistik|klaviatuuridel]] ja [[sülearvuti]]tel on sisseehitatud kaardiluger. [[Personaalarvuti]]tele on olemas ka väliseid ja sisemisi seadmeid.

[[Vöötkood]] on rida vaheldumisi paigutatud musti ja valgeid ribasid, mida loetakse optiliste kiirte peegeldumise erinevuse järgi selleks mõeldud skanneriga. <ref>{{netiviide | URL = http://kool.kassasysteem.ee/kassa/vtkoodilugejad.html| Väljaanne = Kassaseadmed| Pealkiri = Vöötkoodilugejad| Autor = Olavi Ennu| Kasutatud name="eFdMk" 2014-11-02}}</ref>

[[biomeetria|Biomeetriliseks]] [[identiteet|identifitseerimiseks]] on mitu võimalust: [[Daktüloskoopia|sõrmejälje-]], käe geomeetria, iirise ehk silma [[vikerkest]]a ning näotuvastuse kaudu.<ref>{{netiviide | URL = http://web.archive.org/web/20010509195824/www.hot.ee/electronic/bio.htm| Väljaanne = | Pealkiri = Biomeetria| Autor = Olav Mets| Kasutatud name="WWY9m" 2014-11-02}}</ref> Biomeetriline tehnoloogia suurendab märkimisväärselt süsteemide turvalisust, sest see välistab sellised probleemid nagu varastatud, kaotatud või laenatud [[ID-kaart|ID-kaardid]] ning unustatud või ära arvatud PIN-koodid. Biomeetriliste lugerite töömeetod on sarnane: mällu salvestatud malli võrreldakse tuvastamisprotsessis saadud infoga. Kui võimalus, et mälus olev mall ja uus skaneering kuuluvad samale isikule, on piisavalt suur, saadetakse inimese ID juhtpaneeli. Juhtpaneel kontrollib kasutaja õigusi ja otsustab, kas lubada juurdepääs või mitte. Suhtlemine lugeri ja juhtpaneeli vahel toimub tavaliselt vastavalt tööstusharu [[Wiegandi protokoll|Wiegandi protokolli]] standardile.

Kuigi näotuvastus on olnud juba pikemat aega mitmete biomeetria uuringute objektiks, ei ole sellel siiski väga suurt edu olnud.<ref>{{netiviide | URL = http://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-recommendation/files/2012/wp192_et.pdf| Väljaanne = | Pealkiri = Arvamus 02/2012 näotuvastuse kohta online- ja mobiilsideteenuste puhul| Autor = ARTIKLI 29 ALUSEL ASUTATUD ANDMEKAITSE TÖÖRÜHM| Failitüüp = PDF| Kasutatud name="6ZA3r" 2014-11-02}}</ref> Võrreldes mitmete teiste meetoditega, on näotuvastus väga kliendisõbralik ja üsna laialt levinud. Kasutajasõbralikkuse tagab meetod, mille käigus tuvastatav ei pea astuma lugeriga füüsilisse kontakti. Tehnoloogiliselt takistusi näo tuvastusvahendite kasutuselevõtuks pole, väikeseid kaameraid võib paigaldada igale poole. Probleeme tekitab hoopis tuvastusmeetod, sest inimese nägu on üsna muutuv parameeter. Inimesed kannavad prille, kasutavad meiki ja nägu muutub vananedes.

{{viited}}|allikad=