Redaktsioon: 21. märts 2017, kell 18:32 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. mai 2017, kell 14:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: Haridust annavad kaks [[keskkool]]i, spordikool, internaatkool ja muusikakool. Alevis on [[kultuurimaja]] ja kaks [[raamatukogu]]. Alevis on toiduainetetööstus, seal valmistatakse ka ehitusmaterjale ja töödeldakse [[lina]]. ~~Vaatamisväärtusteks~~Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum ja osaliselt säilinud [[XIX sajand]]i lõpus rajatud ehitistega piirkond, samuti ka kaks XIX sajandil ehitatud õigeusu kirikut. == Ajalugu == Aastal [[1709]] mainiti asulat esimest korda kirjalikes allikates. Toona kandis see nime Хоцімль (''Chociml'') ja kuulus see [[Mstsisłavi vojevoodkond\|Mstsisłavi vojevoodkonda]]. Aastal [[1714]] oli külas 66 suitsu, seal tegutsesid kõrts ja veski. Samal aastal läks piirkond [[Radziwill]]ide ~~valdusesse~~valdusse, kes rajasid [[Biesiedź]]i jõe vastaskaldale alevi nimega Радзівілаў (''Radziviłaŭ'').<ref>Мяцельскі А. Хоцімск // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. У 3 т. / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Kd. 2: Кадэцкі корпус — Яцкевіч. — Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. Lk. 717.</ref> Seoses [[Poola esimene jagamine\|Poola jagamisega]] läks alev aastal [[1772]] Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma [[Smolenski kubermang]]u.<ref>http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_I/601</ref>. Ühtlasi sai sellest [[Pavel Potjomkin]]i valdus. Aastal [[1779]] oli alevis õigeusu kirik, seal asusid ka katoliku ja uniaatide kabelid. Chocimskis oli toona 63 kristlaste ja 46 [[juudid\|juutide]] majapidamist, seal tegutses ka [[sünagoog]]. Elanikke oli seal toona 568.<ref>Мяцельскі А. Радзівілаў // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. У 3 т. / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Kd. 3: Дадатак А — Я. — Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2010. Lk. 384.</ref> Aastal [[1880]] oli alevis 274 maja, seal oli kaks õigeusu kirikut ja alevis ~~tegutsesid~~tegutses ka kaks juutide palvemaja. Elanikke oli seal 1849, neist 1103 olid juudid. Aastal [[1924]] läks Chocimsk [[Valgevene NSV]] koosseisu. [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal hukkasid saksa okupatsiooniväed 700 alevi ja selle ümbruskonna elanikku. 36. rida: == Tuntud elanikke == [[Tacciana Kozik]] -– ~~Valgevene~~valgevene kunstnik [[Sergei Blažko]] -– Vene astronoom [[Isak Vinnikaŭ]] -– ~~Valgevene~~valgevene filoloog Alaksiej Zarycki -– ~~Valgevene~~valgevene kirjanik *Jelena Darevskaja -– Vene ajaloolane ==Viited==

Chocimsk: erinevus redaktsioonide vahel