Redaktsioon: 14. detsember 2016, kell 23:48 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. mai 2017, kell 05:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Nagu nimigi viitab arvati esialgu, et spinn kirjeldab osakese pöörlemist ümber oma telje. See kujutlus on korrektne kuivõrd spinn järgib samu matemaatilisi reegleid, mis osakese [[kvantiseerimine\|kvantiseeritud]] [[impulsimoment]]. Teisest küljest on spinnil omadusi, mis seda [[orbitaalne impulsimoment\|orbitaalsest impulsimomendist]] eristavad. Näiteks kirjeldavad spinni ka [[poolarv]]ulised [[kvantarv]]ud, kui orbitaalne impulsimomenti omab vaid [[täisarv]]ulisi kvantarve. Samuti on laetud osakese spinniga seotud [[magnetmoment\|magnetmomendi]] [[g-faktor (füüsika)\|g-faktor]] erinev ühest, mis läheb vastuollu [[klassikaline füüsika\|klassikalise füüsikaga]] (eeldades [[mass]]i ja [[elektrilaeng\|laengu]] ühtlast jaotust). Spinnil on olulisi teoreetilisi ja praktilisi rakendusi. [[Elektron]] allub oma poolarvulise spinni tõttu [[Pauli printsiip\|Pauli printsiibile]], mis on võtmeks [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]i mõistmisel. [[Spinn-orbitaalne vastastikmõju]] on üheks [[aatomispekter\|aatomispektrite]] peenstruktuuri põhjuseks ning seda kasutatakse näiteks [[aatomkell]]ades ja moodsas [[sekund]]i definitsioonis. Elektroni g-faktori täppismõõtmised mängisid ~~olulilist~~olulist rolli [[kvantelektrodünaamika]] arengus. Elektroni spinnil on täita oluine osa [[magnetism]]is ning seda rakendatakse näiteks [[arvutimälu]]des. Aatomituumade spinnide [[raadiolaine]]tega manipuleerimine ([[tuumamagnetresonants]]) leiab olulisi rakendusi [[keemia]]s ja [[meditsiin]]is. [[Footon]]i spinn on seotud [[valgus]]e [[polarisatsioon]]iga. Spinni kontseptsiooni, kuigi mitte nime, pakkus esmakordselt välja [[Wolfgang Pauli]] aastal 1924. Aastal 1925 esitasid [[Ralph Kronig]], [[George Uhlenbeck]] ja [[Samuel Goudsmit]] interpretatsiooni, kus spinni kujutati osakese pöörlemisena ümber oma telje. Põhjaliku matemaatilise teooria töötas välja Pauli aastal 1927. Aastal 1928 näitas [[Paul Dirac]], et elektroni spinn tuleneb loomulikul viisil [[relativistlik kvantmehaanika\|relativistlikust kvantmehaanikast]]. 11. rida: == Spinni kvantarv == [[Kvantmehaanika]]s on spinni põhjustatud [[impulsimoment]] kvantiseeritud: spinni magnituud saab võtta vaid ~~väärtuseid~~väärtusi ::<math>S = \hbar \, \sqrt{s (s+1)},</math>, kus <math>\hbar </math> on [[taandatud Plancki konstant]] ja s on spinni [[kvantarv]], mille väärtus võib olla mittenegatiivne poolarv või täisarv (0, 1/2, 1, 3/2, ...). 17. rida: Analoogselt kvantiseeritud impulsimomendiga, mille magnituudi kirjeldab [[orbitaalkvantarv]] ja suunda [[magnetkvantarv]], on spinnilgi suunaga seotud vabadusaste: spinni suund või täpsemalt spinni projektsioon z-telje suunal: ::<math>S_z = \hbar s_z</math>, kus <math>s_z</math> on kvantarv, mis võib võtta ~~väärtuseid~~väärtusi -s, -(s-1), -(s-2), ... , s-2, s-1, s. z-telg on siinkohal vabalt valitav, mis väljendab asjaolu, et spinni suund on igal suunal ühtmoodi kvantiseeritud. Poolarvulise spinniga osakesi nimetatakse [[fermion]]ideks ja täisarvulise spinniga osakesi [[boson]]iteks.

Spinn: erinevus redaktsioonide vahel