Charles Babbage: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited
PResümee puudub
5. rida:
==Sünd==
Babbage'i sünnikohta on pidevalt vaidlustatud, aga tõenäoliselt sündis ta Inglismaal Londonis aadressil 44 Crosby Row Walworth Road. Larcomi tänava ja Walworth Roadi ristmikul mälestab Babbage'it sinine aumärk.
Tema sünnikuupäev on The Times'iTimesi järelehüüdele toetudes 26. detsember 1792. Pärast The Timesi artikli ilmumist kirjutas aga üks Charlesi nõbu, et Babbage'i sünniaasta on hoopiski 1791. St. Mary Newingtoni kihelkonna registris on kirjas, et Babbage ristiti 6. jaanuaril 1792, kuid sünniaastaks oli 1791. Babbage'i isa, Benjamin Babbage, oli Praedide, kes omasid Bittoni kinnisvara Teignmouthis, panganduspartner. Tema ema oli Betsy Plumleigh Teape. 1808. aastal kolis Babbage'i pere vanasse Rowdeni majja Ida-Teignmouthis ja Benjamin Babbage'st sai ohvitser, kes tegutses St. Michaeli kiriku läheduses.
 
==Haridus==
11. rida:
 
==Abielu, pere ja surm==
[[25. juuli]]l [[1814]] abiellus Babbage Georgiana Whitmore'iga St.Michaeli kirikus Teignmouthis Devonis. Enne kui nende elukohaks sai Londonis 5 Devonshire Street Portland Place, elas paar Dudmaston Hallis, Shropshire's. Charles'il ja Georgianal oli 8 last, kuid ainult 4 – Benjamin Herschel, Geogriana Whitmore, Dugald Bromhead ja Henry Prevost – elasid lapsepõlve üle. Charles'i naine Georgiana suri Worcesteris 1. septembril 1827, samal aastal oma isa, nende teise poja Charles'i ja nende vastsündinud poja Alexandriga. Babbage'i järgnev otsus veeta aasta ringi reisides oli peamiseks põhjuseks, miks tema töös tekkis paus. Charles Babbage suri 79 aasta vanuselt 18. oktoobril 1871 ja ta on maetud ''Londoni Kensal Green Cemetery's''. Horsley väidete põhjal suri Babbage neerupuudulikkusesseneerupuudulikkusse. 1983. aastal avastas ja avalikustas lahkamise tulemused tema poja-poja-pojapoeg. Originaali koopia on samuti saadaval. Pool Babbage'i aju on säilitatud ''Hunteriani muuseumis'' Londonis. Teine pool tema ajust on näitusel teadusmuuseumis Londonis. Tema noorim poeg, Henry Prevost Babbage (1824–1918), käis isa jälgedes ja valmistas 6 erinevat töötavat automaatset kalkulaatorit, toetudes oma isa kavanditele. Üks neist masinatest saadeti Harvardi ülikooli, kus see hiljem Howard H. Aikeni poolt avastati. Hetkel on see masin samuti näha teadusmuuseumis Londonis.<ref name="marriage" />
 
==Arvutite ehitus==
Babbage'i masinadarvutid olid esimeste mehhaanilistemehaaniliste arvutite hulgas, kuigi nad ei saanud kunagi päris valmis; selle põhjuseks oli enamjaolt rahapuudus, aga ka mõned isiksuseprobleemid. Babbage juhtis mõnede aurujõul töötavate masinate ehitust, mis toetusid sellele, et arvutused saab teha mehhaniseerituks, ning ka seda tegevust saatis väike edu. Kuigi Babbage'i masinad olid mehaanilised ja kohmakad, oli nende põhiehitus sellele vaatamata väga sarnane modernse arvuti omaga. Andmed ja programmimälu olid eraldatud, arvuti tööd juhiti instruktsioonide abil, juhtplokk võis teha tingimuslikke hüppeid ning masinal olid eraldatud I/O (sisestus/väljastus) üksused. Rohkem kui 10 aastat toetas valitsus tema projekti, kuid hiljem hakati Babbage'is kahtlema ning seetõttu katkestati tema rahastamine.<ref name="design" />
 
==Automaatne kalkulaator==
[[File:Babbage - On the economy of machinery and manufactures, 1835 - 5864499.tif|thumb|''On the economy of machinery and manufactures'', 1835]]
Babbage'i ajal koostasid numbrilisi tabeleid inimesed, keda kutsuti ''arvutajateks e arvutiteks'', mis tähendas isikut, kes arvutab. Cambridge'is nägi ta selles inimesejuhitud protsessis suurt eksimusriski ning alustas oma elutööd, üritades tabeleid mehhaaniliseltmehaaniliselt arvutada. Ta alustas 1822. aastal, luues mehaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide väärtuseid. Erinevalt teistest tolle aja katsetustest oli Babbage'i masin konstrueeritud väärtusteseeriate automaatseks arvutamiseks. Lõplike vahede meetodit kasutades suutis ta vältida vajadust korrutamiseks ja jagamiseks. 1820. aastate alguses töötas Babbage oma esimese automaatse kalkulaatori prototüübi kallal. Mõned prototüübi osad on endiselt nähtaval teadusajaloomuuseumis Oxfordis. Selle prototüübi põhjal arendati välja esimene automaatne kalkulaator. See jäi küll lõpetamata, lõpetatud osad on nähtaval teadusmuuseumis Londonis. Esimene kalkulaator oleks koosnenud umbes 25 000 osast, kaalunud 13,6 tonni ja oleks olnud umbes 2,4 meetri kõrgune. Kuigi Babbage sai projekti jaoks küllaldaselt toetusi, jäi see siiski lõpetamata. Hiljem lõi ta täiustatud versiooni ''Automaatne kalkulaator number 2'', mis jäi samuti ellu viimata kuni aastateni 1989–1991. See masin sooritas oma esimesed arvutused Londoni teadusmuuseumis, esitades tulemusi 31 numbri täpsusega, mis on palju rohkem kui tavalisel moodsal taskukalkulaatoril.
 
===Lõpetatud mudelid===
24. rida:
 
==Esimene täisautomaatne arvutusmasin==
Varsti pärast automaatse kalkulaatori tegemise põrumist alustas Babbage uue ja raskema, täisautomaatse arvutusmasina, kavandamist. Masin ei ole üksik lõpetatud projekt, vaid kogum õnnestunud kavanditest, millega ta tegeles kuni oma surmani 1871. aastal. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab programmeerida, kasutades ''perforeeritud kaarte''. Ta taipas, et programmid saab kodeerida nende ''kaartide ''abil, nii et inimene peab algselt ainult programmi looma, siis sisestama ''kaardid'' masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi perfokaartidest moodustatud tsükleid mehhaanilisemehaanilise kalkulaatori juhtimiseks, millele oleks sisendina ette antud eelnevate arvutuste tulemused . See masin oleks kasutanud võtteid, mida kasutatakse ka moodsates arvutites, näiteks järjestikune programmi täitmine, hargnemised ja tsüklid, ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks vastanud [[Turingi masin]]<nowiki/>a tingimustele. [[Ada Lovelace]], imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täies mahus Babbage'i ideid mõistis, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli arvude jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'ile antud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979. aastal anti kaasaegsele programmeerimiskeelele tema auks nimi Ada. Briti teadlased töötavad mitme miljoni naelase projekti raames, et rekonstrueerida Babbage'i täisautomaatset arvutusmasinat.<ref name="first" />
 
==Muud saavutused==
1824. aastal anti Babbage'ile kuningliku astronoomiaseltsi kuldmedal (''Gold Medal of the Royal Astronomical Society''). Ta oli selle ühenduse asutajaliige ning üks vanemaid elavaid liikmeid.
Aastatel 1828–1839 oli Babbage ''Lucasian Professor of Mathematics'' Cambridge'i ülikoolis. Ta osales väga paljudes teaduslikes uurimistöödes ning omas suurt tähtsust ''Astronomical Society'' asutamisel aastal 1820 ning ''Statistical Society'' asutamisel aastal 1834. Ta unistas siiski mehhaanilisemehaanilise arvutusmasina kavandamisest.
1832. aastal valiti Babbage USA kunsti- ja teaduste akadeemia välis-auliikmeks (''Foreign Honorary Member of the American Academy of Arts and Sciences)''.
Babbage saavutas märkimisväärseid tulemusi ka krüptograafias.
45. rida:
#Charles Babbage astub ette kui suurepärane mõtleja 2008. aasta strateegiavideomängus ''Civilization Revolution''.
#Totnesi muuseumis on ''Babbage Room'', Totnesis veetis Babbage oma noorusaja.
#1 Dorset St. Londonil on roheline märk, mis meenutameenutab, et taBabbage elas oma elust 40 aastat sellel tänaval.
<ref name="memory" />