Külmkapp: erinevus redaktsioonide vahel

Külmkambri jahutamiseks kantakse sealt soojust välja niisuguse vedeliku abil, mis aurustub juba väga madalal temperatuuril. Seda ainet, mille vahendusel soojus üle kandub, nimetatakse [[külmutusagens]]iks ehk külmaaineks. Aurukompressorkülmutis aurustab külmaainena[[külmaaine]]na toimivat vedelikku soojus, mis tuleb külmkambri õhust; tulemusena temperatuur kambris langeb.

Külmaainena[[Külmaaine]]na kasutatakse praegusajalmõnikord [[isobutaan]]i; see asendab alates 1994. aastast keskkonnaohtlikke külmaaineid, sealhulgas [[freoon]]i. Isobutaan aurustub normaalrõhul (760 mm Hg) –11,7 ºC juures: Rõhu alandamisel, s.t alarõhu tekitamisel alaneb ühtlasi aurustumistemperatuur (näiteks 400 mm Hg korral umbes 30 miinuskraadini). Isobutaan on tuleohtlik, kuid selle kogus on külmikus väga väike – 15−70 g.

Igas kompressioonkülmutis leidubon [[kompressor]] (kokku ehitatud [[elektriajam]]iga), [[jahuti]] ([[kondensaator (soojustehnika)|kondensaator]]), [[Drossel (hüdrotehnika)|drosselventiil]] ja [[aurusti]]. Elektrimootoriga käitatav kompressor paneb külmaaine seadmes ringlema. Külmaaine saabub kompressorisse külmkambris paiknevast aurustist. Kompressor surub külmaaine auru kokku sedavõrd, et selle temperatuur tõuseb umbes +50 kraadini (kompressori käitamiseks antav elektrienergia muundub siin soojuseks). Kokkusurutud aur läbib jahuti, milleks on mitmemeetrine siugjaks painutatud toru kapi tagaseinal, väljaspool külmkambrit. Jahutis külmaaine kondenseerub (muutub vedelikuks), andes seejuures ümbritsevasse ruumi ära külmkambrist eemaldatud soojuse ja torust väljub vedelik, mis on jahtunud 15−20 kraadi võrra. See vedelik surutakse läbi drosselventiili – pika peenikese toru. Drosselist külmkambri jämedamasse aurustitorusse väljumisel vedeliku rõhk järsult alaneb, mille tulemusena toimub osaline aurustumine. Lõplikult aurustub külmutusvedelik aurustis soojuse arvel, mis saabub külmkambrist läbi aurusti soojusvahetuspinna.