Redaktsioon: 10. august 2016, kell 20:50 redigeeri KrattBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 32 182 muudatust P ETISe id on Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. mai 2017, kell 15:40 redigeeri eemalda Jantson (arutelu \| kaastöö) 121 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Olav Aarna''' (sündinud [[4. november\|4. novembril]] [[1942]] Tallinnas) on Eesti informaatikateadlane ja poliitik. Ta on [[Agu Aarna]] poeg. ==Haridus== 1960. aastal lõpetas ta [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja 1965. aastal ''cum laude'' Tallinna Tehnikaülikooli automaatika ja telemehaanika erialal. Õpingutega paralleelselt töötas Olav Aarna raadiotehases “Punane RET” monteerija ja reguleerijana. Olav Aarna on õppinud Tallinna 29. 7-kl koolis (Kivimäe Põhikool) 1949–56, Tallinna 10. Keskkoolis (Nõmme Gümnaasium) 1956–60, TPI automaatika ja telemehaanika erialal 1960–65 (cum laude); TPI keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri aspirant 1968–71. Täiendusõpe: Stockholmi Kuninglik Tehnikaülikool 1975–76; Colorado Ülikool 1989; California Luteri Ülikool 1992. ==Teaduskraad ja kutse== Aastal 1965 asus Olav Aarna tööle Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ta on aastate jooksul läbinud kõik õppejõu ametiredeli astmed automaatika kateedri assistendist kateedri juhatajani. Pärast aspirantuuri Tallinna Tehnikaülikooli juures kaitses ta 1971. aastal samas kandidaadikraadi ja 1986. aastal Harkovi Raadiotehnika Instituudis doktorikraadi. 1987. aastal sai ta Tallinna Tehnikaülikooli professoriks. Ta oli [[1991]]–[[2000]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[rektor]] ja [[2000]]–[[2003]] [[EBS]]-i rektor. Ta oli [[Erakond Res Publica\|Res Publica]] liikmena [[X Riigikogu]] koosseisu (2003–2007) liige, olles seal kultuurikomisjoni esimees. Praegu on Olav Aarna [[Estonian Business School\|EBS]]i õiguse ja avaliku halduse õppetooli [[erakorraline professor]] ja alates 2008 Sihtasutuse Kutsekoda juhatuse liige. Tehnikateaduste kandidaat 1972 (keemiatööstuse protsesside ja aparaatide alal); dotsent 1975; tehnikateaduste doktor 1986 (tehniliste süsteemide juhtimise alal, Harkovi Raadioelektroonika Instituut, kinnitus 1987); professor 1988. ==Teenistus== Eesti NSV RMN Masinaehitusvalitsuse tehase Punane RET raadioaparatuuri monteerija-reguleerija 1960–62; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi insener ja vaneminsener 1964–66. TTÜs 1966–2002: automaatika ja telemehaanika kateederi assistent 1966–67, vanemõpetaja 1967–68; TU sektor, lepingulised tööd 1968–71; automaatika kateederi vanemõpetaja 1971–73, dotsent 1973–76, vanemteadur 1976–78, dotsent 1978–87, juhataja 1983–91, professor 1987–92; automaatikainstituudi protsessijuhtimise professor 1992–2002; rektor 1991–2000; emeriitprofessor 2007–... Haridusministri nõunik 1990–92; EBSi (Estonian Business School) rektor 2000–2003; Riigikogu liige 2003–2007 [[Erakond Res Publica\|Res Publica]] liikmena [[X Riigikogu]]; EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli erakorraline professor 2003–... ja alates 2008 Sihtasutuse Kutsekoda juhatuse liige. Teadustöö mujal: loengud Lundi, Göteborgi, Chalmersi ja Trondheimi tehnikaülikoolides, Budapesti Tehnikaülikoolis 1979, Helsingi Tehnikaülikoolis 1985, Colorado Ülikooli (Boulderis) külalisprofessor 1989. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks valiti Olav Aarna 1990. aastal. ==Teadustöö põhisuunad== ~~Olav Aarna on paljude teadusorganisatsioonide liige nii Eestis kui välismaal. Ta on juhendanud mitmeid doktori-, magistri- ja bakalaureusetöid. Tema sulest on ilmunud sadakond teadusartiklit.~~ Pidevate tehnoloogiliste protsesside juhtimine ja matemaatiline modelleerimine, pidevate protsesside oleku hindamise mudelite ja meetodite loomine, protsesside modelleerimise automatiseerimine, keeruliste segude pürolüüsiprotsesside modelleerimine. Tema uurimistulemusi on rakendatud Eesti põlevkivi- ja keemiatööstuses. 1990. aastast on tema uurimishuviks haridussüsteemide kontseptuaalne modelleerimine, analüüs ja projekteerimine. Avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni, 5 õpikut jm õppevahendit. Tema juhendamisel on kaitstud 2 doktori- ja 3 magistritööd. ==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus== Eesti Teadusfondi Nõukogu liige 1990–2000; Ülikoolide Rektorite Nõukogu esimees 1991–2000; Eesti Teadusnõukogu liige 1991–94, sekretär 1993–94; Elektriinseneride Liidu volikogu liige 1992–1995; UNESCO Eesti Rahvusliku Komitee liige 1992–2002; Euroopa Tehnikahariduse Föderatsiooni (SEFI) täitevkomitee liige 1993–96; Eesti esindaja Euroopa Nõukogu kõrghariduse ja teaduse komitees 1993–2000; Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige 1994–98; Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu teadussekretär 1994–2000, aseesimees 1999–2000; Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige 1994–97; Eesti Haridusfoorumi asutajaliige 1995, toimkonna aseesimees 1995–97, esimees 1998–2000, 2002, 2007; SA Tiigrihüpe nõukogu liige 1997–2000; European Access Network’i liige 1995–..., president 1996–1998; ASi Cybernetica nõukogu esimees 1997–...; Eesti Euroopa Liikumise asutajaliige 1998, president 1998–2000; Eraülikoolide Rektorite Nõukogu liige 2000–2003; Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia kutsenõukogu esimees 2001–...; Teadus- ja Arendusnõukogu teaduspoliitika komisjoni liige 2003–2007; Kristjan Jaagu stipendiumikomisjoni liige 2003–...; Riigikogu toimetiste kolleegiumi liige 2005–... Euroopa Nõukogu projekti “Demokraatia, inimõigused, vähemused: hariduslikud ja kultuurilised aspektid” juhtrühma aseesimees ja projekti “Kõrghariduse kättesaadavus” töörühma liige. ==Ühiskondlik tegevus== NLKP liige 1964–1989; Res Publica eestseisuse liige 2002–2004; Res Publica volikogu liige 2004–2006; Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu liige 2006–2007; Tallinna volikogu liige 2002–2003. ==Tunnustused== Aastatel 1977–1985 oli Olav Aarna teadustöö peasuunaks pidevate tehnoloogiliste protsesside juhtimine ja matemaatiline modelleerimine. Alates 1990. aastast on ta olnud tegev Eesti haridus- ja teadussüsteemi kaasajastamisel. Eesti TA akadeemik 1990 (informaatika); ELKNÜ KK teaduse ja tehnika preemia 1974; Fulbrighti stipendium 1989; Rootsi Inseneriteaduste Akadeemia Soomes välisliige 1991; Eesti TA medal 1992; Tampere Tehnikaülikooli audoktor 1996; Eesti volitatud insener 1998; Helsingi Tehnikaülikooli medal 1998; Riigivapi IV klassi teenetemärk 1999; Kreeka Auleegioni ordeni kavaler (Grand Commandeur de I’Ordre de I’Honneur) 1999; Rootsi Inseneriteaduste Akadeemia (IVA) välisliige 2003. Olav Aarnat on autasustatud [[Riigivapi IV klassi teenetemärk\|Eesti Vabariigi Riigivapi IV klassi teenetemärg]]iga (1999) ning Kreeka Auleegioni ordeniga. Ta on Soome-Rootsi Inseneriteaduste Akadeemia välisliige ja Tampere Tehnikaülikooli audoktor. Ta on [[Eesti volitatud insener]].

Olav Aarna: erinevus redaktsioonide vahel