Nizariidid: erinevus redaktsioonide vahel

Erinevalt kõikidest teistest šiitidešiiitide harudest tunnevad nizariidid tänini elavat [[imamaat]]i, mida antakse saadik ([[prohvet]]) [[Muhammad]]i suguvõsas tema tütre [[Fatima]] ja tema õepoja [[‘Alī ibn Abī Tālib|‘Alī]] kaudu tänaseni edasi. Praegune ja 49. nizariitide [[imaam]] on Karim [[Agha Khan IV]]. Esimesed seitse on loetletud artiklis "[[Imaam]]".

Enamik nizariite (umbes 75%) elab praegu Pakistanis ja neid kiusatakse rängalt taga. Halvasti käis käsi ka miljonitel [[Afganistan]]i nizariitidel, kes elavad peamiselt keskprovintsides ja keda [[Taliban]] pitsitas. Pärast lühikest pausi tagasikiusamises on taas tugevnevad konservatiivsed jõud Afganistanis jälle hakanud jälle nizariite diskrimineerima. Süürias elab umbes 200 000 nizariiti, kellesse suhtutakse suure [[sallivus]]ega. Ka Tadžikistanis on umbes 200 000 nizariiti, kelle olukord on pärast kodusõda stabiliseerunud. Ida-Aafrikas on nad majanduslikus viletsuses janing Indias tunnevad nad ohtu [[hinduism|hinduistliku]] [[fundamentalism]]i poolt, kuigi nad on seal seni saanud rahus elada.

Ajaloost on nizariidid tuntud peamiselt [[assassiinid]]e rühmituse kaudu, mis rajati pärast [[Fatimiidid]]e kaliifi [[al-Mustassim]]i poja Nizari surma. Rühmituse rajaja [[Hassan as-Sabbah]] kuulutas end imaamiks ning alustas võitlust kõigi teiste moslemite vastu. Ta vallutas mitmedmitu Lääne-Iraani mägikindlusedmägikindlust ning hakkas moslemiülikuid mürgipistodadega tapma. Oma jüngritele andis ta [[hašiš]]it, millest usutakse ka rühmituse nimi tulenevat. Assassiinid purustati mongolite poolt [[1258]]. aastal.