Malta: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
50. rida:
Riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tõttu mageveekogud. [[Joogivesi|Joogivee]] saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. Talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Pinnase all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema.
Malta saarte muldkate on õhuke. Taimkattes on esindatud põõsastikud, veidi leidub männi- ja tammemetsa. Malta looduses esineb umbes 1000 taimeliiki, millest 25 on endeemsed, nagu näiteks ''Palaeocyanus crassifolius'', ''Cremnophyton lanfrancoi'', ''Darniella melitensis'' ja ''Euphorbia melitensis''. <ref>[http://www.naturetrustmalta.org/environmental-education/biodiversity/flora/ Malta taimestik.]</ref>
Maltal elab 2 liiki kahepaikseid: ''Discoglossus pictus'' ja ''Pelophylax bedriagae''. <ref>[http://www.amphibiaweb.org/ Kahepaiksete andmebaas.]</ref>
59. rida ⟶ 58. rida:
Riik asub rändlindude rändeteel ja üheks tõsiseks [[looduskaitse]] probleemiks on lindude küttimine rände ajal.
Malta looduses on leitud 20 liiki imetajaid, neist 11 on [[käsitiivalised]]. <ref>[http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ Malta loomastik.]</ref> Malta
== Kliima ==
Maltal valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2 °C), kõige kuumem [[august]] (+26,3 °C). Aastas sajab keskmiselt 553 mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112 mm), kõige vähem [[juuli]]s (0 mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva,
Riigi madalaim temperatuur registreeriti jaanuaris 1981 ja oli +1
Maltal on üldiselt kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb [[öökülm]]i
== Riigikord ==
Malta on parlamentaarne [[vabariik]]. Riigipea on president, kelle parlament valib iga 5 aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud.
[[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab 1-kojaline Esindajatekoda (''Il-Kamra Tad-Deputati''), kuhu kuulub tavaliselt 65
Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul.
80. rida ⟶ 79. rida:
== Haldusjaotus ==
[[File:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg|250px|thumb| Malta pealinn Valletta.]]
Maltal on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline
Malta [[pealinn]] [[Valletta]] on pindalalt Euroopa Liidu väikseim pealinn. Suurim linn on sellega kokku kasvanud [[Birkirkara]] (kahe linna vaheline
== Rahvastik ==
Malta statistikaameti andmetel oli riigi rahvaarv [[2015]]. aastal
Rahvastikust hõlmavad [[maltalased]] 95,3%, [[britid]] 1,6% ja teised rahvad 3,1%.
91. rida ⟶ 90. rida:
2011. aastal seadustas Malta [[abielulahutus]]e.
Malta riigiusk on [[katoliiklus]]. 2011. aasta andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel [[Paulus]], püha Publius ja püha [[Agatha]]. Maltalt on pärit [[kardinal]] [[Prosper Grech]].
== Riigikaitse ==
Malta Relvajõudude eesmärk on tagada riigis esmane kaitse ning riikliku suveräänsuse ja huvide julgeolek. <ref>[http://afm.gov.mt/en/Pages/AFM.aspx Malta Relvajõudude koduleht.]</ref> Relvajõud koosnevad relvajõudude peastaabist, 3 maaväeüksusest,
Malta õhuväeüksus kasutab lennukeid KING AIR B200 ja BN-2T ISLANDER
Mereväe eskadroni kuulub 2 patrull-laeva ja väiksemaid kaatreid. Relvastuses kasutatakse OtoMelara KBA 25 mm [[kuulipilduja]]id.
119. rida ⟶ 118. rida:
[[File:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|250px|thumb| Ħaġar Qimi megaliitehitis.]]
Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref>
Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid.
Umbes 2500 eKr olid Malta saared mõne sajandi vältel asustamata. Järgmised Malta asukad kuulusid [[dolmen]]ite ehitajate kultuuri, kes kremeerisid oma surnuid. [[Foiniiklased]] rajasid Maltale umbes aastal 1000 eKr tänapäeva Mdina piirkonda Malethi [[koloonia]]. 700 eKr rajasid [[kreeklased]] Maltale oma koloonia. [[332 eKr]] sattus Malta [[Kartaago]] ülemvõimu alla. [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] ajal vallutas [[Rooma]] väepealik Marcus Atilius Regulus saared, kuid Kartaago sai alad taas tagasi.
Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]] [[Malta ordu]]le, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe [[jahipistrik]]u igal aastal. [[1551]] viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]] kehtestasid osmanid Maltale [[blokaad]]i, mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne.
Malta ordu muutus saarte elanike seas [[18. sajand]]il üha ebapopulaarsemaks. [[1775]] puhkes saarel ülestõus ordu vastu. [[1798]] vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]
[[File:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|250px|thumb| Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] Maltal [[1989]].]]
[[Prantslased]] ei asutanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja [[1800]] alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning [[1814]] Pariisi rahulepinguga sai [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] paigutati Maltale sõjategevuses haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku.
137. rida ⟶ 136. rida:
== Eesti suhted Maltaga ==
Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti [[1. jaanuar]]il [[1992]]. <ref>[http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations Eesti ja Malta suhted. [[Eesti Välisministeerium]]i koduleht.]</ref> Eesti suursaadik Maltal
Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud.
145. rida ⟶ 144. rida:
2015 olid Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale 52,1% ulatuses taimsed tooted, 14,8% ulatuses laevade varustus ja 8,1% ulatuses mineraalsed tooted. 57,3% Eesti impordiartiklitest Maltale moodustasid keemiatooted.
2012 pälvis Anu Auna film "Vahetus" Malta lühifilmifestivalil
== Kultuur ==
151. rida ⟶ 150. rida:
Malta põlisasukatel on ainulaadne folkloor. Folklorist Manwel Magri kogus rahvalood kogumikku "Ħrejjef Missirijietna". Vaid malta folklooris esinevad sellised tegelaskujud, nagu Kaw kaw, Il-Belliegħa and L-Imħalla.
Alates [[1535]] peetakse enne [[tuhkapäev]]a igal aastal Malta karnevali (''il-karnival ta' Malta''). [[29. juuni]]l toimub
Malta vanimad ehitised on umbes 3000 aastat eKr rajatud megaliitrajatised.
1920.
Malta rahvuspoeet on Dun Karm Psaila, tuntumad kirjanikud Ruzar Briffa ja Karmenu Vassallo.
|