Feodalism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
17. rida:
== Varafeodalism ==
=== Feodalismi kujunemine ===
Feodalism hakkas kujunema [[Frangi riik|Frangi riigis]] juba Merovingide[[Merovingid]]e ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Seda valdust hakati nimetama benefiitsiks[[benefiits]]iks. See anti kuninga sõjamehele eluaegseks kasutamiseks, pärandamist poldud esialgu ette nähtud. [[Karl SuureSuur]]e ajal ning osaliselt varemgi muutus olukord tunduvalt, kui armeesse oli vaja põhiliselt ratsaväelasi. Sõjaratsude[[Sõjaratsu]]de pidamine ja nendega kaasaskäiv relvastus, eriti [[soomussärk|soomussärgid]], olid aga väga kallid. Nii oli vaja hakata veelgi laiemalt sõdalastele välja jagama valduseid[[valdus]]eid. Kujunes [[feodaalsüsteem]], kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat[[isand]]at truult teenima. Pikapeale muutusid saadud maad pärandatavaks ning nendest kujunesid läänid[[lään]]id ehk feoodid[[feood]]id. Kuid kas lääniisanda[[lääniisand]]a või vasalli[[vasall]]i surma korral tuli üksteisevahelist truudusvannet[[truudusvanne]]t alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja mitte kuningaga, kuid kui kuningas oma vasalli väeteenistusse kutsus, siis pidid sinna minema (kuninga vasalli juhtimisel ja kutsumisel) ka vasalli vasallid.
Varafeodaalne killustumine
 
=== Feodaalne killustumine ===