Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 47 baiti ,  2 aasta eest
P
alasi > alasid
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=mai}}
{{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast; Madalmaade all võidakse mõista ka tänapäeva riiki [[Madalmaade Kuningriik]]i või tänapäeva maad [[Holland]]it}}
 
 
[[File:Netherlands 1559-1608.jpg|pisi|Madalmaad aastatel 1559–1608]]
[[Pilt:The Low Countries.png|pisi|Madalmaad aastatel 1556–1648]]
==Ajalugu==
[[Reini jõgi|Reini jõest]] lõuna pool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid [[Rooma Impeerium]]i ajal ''Gallia Belgica'' provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad [[germaanlased|germaani hõimud]], lõuna pool aga [[gaulid]], kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega.
{{Vaata|Amsterdam}}'', [[Leiden]], [[Haarlem]], [[Utrecht]], [[Rotterdam]], [[Haag]]''
 
Madalmaade alasialasid laastasid üleujutused [[1282]]., [[1375]]., [[1404]]. ja [[1421]]. aastal.
 
==Burgundia Madalmaad==
==Madalmaade ülestõus==
{{Vaata|Madalmaade ülestõus}}, ''[[Oranje Willem]]'', ''[[Ühendatud Provintside Vabariik]]''
[[1556]]. aastal läksid Madalmaad [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja [[Burgundia hertsog]]iks saanud [[katoliku usk]]u [[Felipe II]] võimu alla. 1555. aastatestaastast oli aga levinud Madalamaades [[reformatsioon]]i tulemusel, levinud [[kalvinism]]. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid [[Oranje Willem]], krahv Egmont ja krahv Hoorn.
 
1565. aastal sõlmiti [[opositsioon]]iliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati [[manifest]], milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, [[protestantism|protestantide]] vastaste seaduse pehmendamist, [[generaalstaadid|generaalstaatide]] kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas [[Felipe II]] poolõde, [[Parma Margarete]] lõpetada [[Hispaania inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] tegevuse ja anda [[amnestia]] ülestõusnutele. 1568. aastal toimusid Amsterdamis ja teistes Hollandi linnades [[pildirüüste]]d. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse [[Fernando Álvarez de Toledo|hertsog Alba]] ning kehtestas terrorirežiimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede [[ülemjuhataja]]ks.
 
==Põhja-Madalmaad==
==Lõuna-Madalmaad==
{{Vaata|Lõuna-Madalmaad}}, ''[[Flandria]]''
1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel [[Arrasi unioon]], mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Arrasi uniooni llakirjutanud piirkonnad olid: [[Hainaut' krahvkond]], [[Artois' krahvkond]], [[Lille]], [[Douai]] ja [[Orchies]] ([[Lille'i Flandria]]) ning [[Cambrai piiskopkond]]. [[Namuri krahvkond]], [[Luksemburgi krahvkond]] ja [[Limburgi hertsogkond]] soosisid Arrasi uniooni, kuid ei allkirjastanud seda.
 
[[Parma hertsog]] [[Alessandro Farnese]] kasutas neid maakondi baasina separatistlike osade ([[Utrechti unioon]]i liikmete) vallutamise alustamiseks.