Erinevus lehekülje "Malta" redaktsioonide vahel

Lisatud 51 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 2001:7D0:8CB0:1A80:F00C:B6AF:C16A:DBF2 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...)
[[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab 1-kojaline Esindajatekoda (''Il-Kamra Tad-Deputati''), kuhu kuulub tavaliselt 65-liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse. Seetõttu on Malta praeguses parlamendis 69-liiget. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Parlament valitakse iga 5 aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab.
 
Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opsitsioonisopositsioonis ja teine võimul.
 
Malta [[põhiseadus]] võeti vastu [[21. september|21. septembril]] [[1964]]. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus.
2011. aastal seadustas Malta [[abielulahutus]]e.
 
Malta riigiusk on [[katoliiklus]]. 2011 andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel [[Paulus]], püha Publius ja püha [[Agatha]]. Maltalt on pärit [[kardinal]] [[Prosper Grech]].
 
== Riigikaitse ==