|
1949. aastal tekkisid plaanid hüdroelektrijaama ehitamiseks, alustati geoloogilisi eeltöid ja loodimist. 1950. a. kevadel saadeti kärestikku esimesed palgiparved, ehitust alustati sügisel. 1950/51 talvel raiuti tulevase paisjärve alal maha mets (kuni Palanumäeni). 1950 ehitati üle kärestiku sild Savimäe paljandist kruusa toomiseks. 1951. a. rajati lõhkeainete abiga ase Saesaare tammile, suvel töötasid seal juba mitmed komsomolibrigaadid. Vajalikud kivid korjati kärestikust. 1952. mais algas vee paisutamine ning aasta lõpus saadi jaamast esimene elekter. 1953. a. algul süvendati buldooseritega jõe endine voolusäng kanaliks. Kaldale jäid savi- ja kruusavallid. Need ei taimestunud ja lükati 1961 tasaseks – alles siis tekkis eeldus kallaste edasiseks kujundamiseks.<ref name="5m4qn" />
LooduseleKohalik tekitatudelektrijaam kahjukaotas olialles korvamatu ja ka majanduslik kasu jäi napiks – kolhoosidevaheline kohalik elektrijaam kaotassiis oma tähtsuse, kui paari aasta pärast kõrgepingeliin piirkonda jõudis. Hüdroelektrijaam töötab tänaseni ning annab oma panuse taastuvenergia bilanssi.
Jõe kunagisest ilmest saab pisut aimu, kui paisust allapoole jõele vaadata. Lühike lõik suubub elektrijaama kanalisse enne Väikese Taevaskoja eelset silda.
Saesaare kärestiku '''taastamist''' on mõnede survegruppide poolt korduvalt soovitud ja arutatud, kuid kulukaks ja raskestiteostatavaks peetud, kuna taastada tuleks kilomeetreid jõesängi ja tammi muldkehasse lükatud kivid uuesti kärestikuks kujundada. 2016. aastal jõuti ametliku keskkonnamõjude hindamiseni.<ref name="kH9h2" /><ref name="bwvDT" /> Kohalik kogukond on välja toonud, et sotsiaalmajanduslik aspekt jäeti keskkonnamõjude hindamisel arvestamata, samuti 50 aastaga muutunud tingimused kallastel (...KMHs on näiteks arvestamata fakt, et viimase 50 aastaga on Ahja jõe ülemjooksu kuivendatud. Varem akumuleerisid heinamaad ja soostunud alad seal vett, mis aitas säilitada veetaset jões.). Samuti on [[Kiidjärve vesiveski]] tammi lammutamise järel kaldad ja paed (nt. [[Kalmer Tennossaar|Kalmer Tennossaare]] kodu all) võssa kasvamas ning kardetakse, et palju suuremat ala Saesaare tammist ülesvoolu ei suudeta hooldada.<ref name="0iv4C" /> <ref name="dzPBf" /> Kiidjärvel on nüüd kuivemal ajal pea võimatu kanuumatku teha.
2016. aastal jõuti ametliku keskkonnamõjude hindamiseni.<ref name="kH9h2" /><ref name="bwvDT" /> Kohalik kogukond on välja toonud, et sotsiaalmajanduslik aspekt jäeti keskkonnamõjude hindamisel arvestamata, samuti 50 aastaga muutunud tingimused kallastel (...KMHs on näiteks arvestamata fakt, et viimase 50 aastaga on Ahja jõe ülemjooksu kuivendatud. Varem akumuleerisid heinamaad ja soostunud alad seal vett, mis aitas säilitada veetaset jões.). Samuti on [[Kiidjärve vesiveski]] tammi lammutamise järel kaldad ja paed (nt. [[Kalmer Tennossaar|Kalmer Tennossaare]] kodu all) võssa kasvamas ning kardetakse, et palju suuremat ala Saesaare tammist ülesvoolu ei suudeta hooldada.<ref name="0iv4C" /> <ref name="dzPBf" />
===Korralagedus Saesaarest allavoolu===
=== "Viimse reliikvia" radadel ===
Kultusfilmi "[[Viimne reliikvia]]" filmimise kohtadest on mitmed rahvapärimusse jäänud ja neid käiakse Ahja jõe ääres vaatamas. Näiteks nn Agnese lepp ("Mis meist saab?"), Gabrieli mänd Väikses Taevaskojas ("Kohe näha, et vanad sõbrad!"), Risbieteri kalju Otteni silla ligidal ("Kas me oleme ikka õigel teel?") ja Otteni sild.<ref name="dUhCr" />
=== Sõidud jõelaev Lonnyga ===
[http://www.taevaskoja.ee/aktiivne-puhkus/joelaev-lonny/ Lonny] on 13m pikk Eestis ehitatud pontoonkatamaraan. Lonniga saab sõita suvel mööda Saessaare paisjärve. Järve ilus metsane kallas on laevasõidu ajal ilusti vaadeldav.
==Vaata ka==
| 