Württembergi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Riigi tulud aastatel 1909–1910 olid ligikaudu £4 840 520 naela, peaaegu tasakaalus kuludega. Umbes kolmandik tuludest tuli raudteest, metsast ja kaevandustest; umbes £1 400 000 naela otsestest maksudest; ja ülejäänud kaudsetest maksudest, postiteenusest ja muudest asjadest.

Aastal 1909 moodustas riigivõlg £29 285 335 naela, millest rohkem kui £27 000 000 naela tuli raudtee ehitusest.

Kuludest läks üle £900 000 naela religioonile ja haridusele ning üle £1 200 000 naela läks intressimakseteks ja võlgade tagasimaksmiseks. Kuningriik toetas £660 000 naelaga Saksa keisririigi riigikassat.

Kuningriigi peamised eksportkaubad olid veised, teravili, puit, klaverid, sool, õli, nahk, puuvill ja lina, õlu, vein ja piiritus. Kaubandus keskendus [[Stuttgart]]i, [[Ulm]]i, [[Heilbronn]]i ja [[Friedrichshafen]]i linnadele<nowiki/>sse. Stuttgart, niinimetatud ''Edela-Saksamaa [[Leipzig]]'', hooples ulatusliku raamatukaubandusega. Kuningriigis oli loomingulisi leiutajaid; esimene autotootja [[Gottlieb Daimler]] asutas aastal 1900 oma äri kui ''[[Daimler Motoren Gesellschaft]]<nowiki/>i'' ja selle järeltulijajäreltulijal Mercedes-BenzBenzil omas kaolid tehaseid ka Stuttgardi lähistel. [[Friedrichshafen]]is [[Bodeni järv]]e ääres ehitas krahv [[Ferdinand von Zeppelin]] aastast 1897 kuni oma surmani aastal 1917 [[õhulaev]]u.

Aastal 1907 oli Württembergi kuningriigis 2000 km raudteid, millest kõik, välja arvatud 256 km, kuulusuidkuulusid riigile. Laevatatavad veeteed olid [[Neckar]], Schussen, [[Bodeni järv]] ja [[Doonau]] Ulmist allavoolu. Kuningriigis olid üsna head maanteed, neist vanim roomlaste ehitatud. Württemberg, nagu [[Baieri]], säilitas kontrolli oma posti- ja telegraafiteenistuse üle pärast uue [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] asutamist aastal 1871.