Saksi-Weimar-Eisenach: erinevus redaktsioonide vahel

Saksi-Weimar-Eisenachi suurhertsogkond koosnes kolmest suurest alast, millest igaüks moodustas halduslikult kreisi, pluss mitu eksklaavi. Naaberriigid olid [[Preisi kuningriik|Preisimaa]], [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa]], [[Baieri kuningriik|Baieri]], [[Hesseni kuurvürstkond|Hessen-Kassel]] (aastani 1866, kui see liidendati Preisimaa [[Hessen-Nassau]] provintsi), ja kõik teised Tüüringi riigid ([[Saksi-Altenburg]], [[Saksi-Coburg-Gotha]], [[Saksi-Meiningen]], [[Reußi vanem liin]], [[Reußi noorem liin]], [[Schwarzburg-Rudolstadt]] ja [[Schwarzburg-Sondershausen]]).

Weimari kreisi põhjaosa oli tasane ja [[Tüüringi bassein]]i osa; lõuna- ja idaosad paiknesid Ilm-Saale platool ja [[Saale]] orus. Eisenachi kreisi põhjaosa oli künklik (Hörselberge ja [[Hainich]]i künkad); keskosa koos [[Eisenach]]i linnaga oli [[Hörsel]]i orus; kaugemal lõunas olid [[Tüüringi mets]]a mäed, millele järgnesid [[Werra]] org, [[Rhön|Kupenrhön]]i mäed ja lõpuks, kaugel lõunas, [[Rhön]]i mägede peaahelik. [[Neustadt an der Orla|Neustadt]]i kreis paiknes kõrgendikul kõrgustega 200 kuni 400200–400 meetrit.

Kõrgeimad tipud suurhertsogkonnas olid [[Kickelhahn]] (861m861 m) Ilmenau juures, [[Ellenbogen (Rhön)|Ellenbogen]] (814m814 m) Rhöni mäestikus ja [[Ettersberg]] (477m477 m) Weimari juures.

Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi hertsogkondi valitseti aastast 1741 [[personaalunioon]]is sama [[Wettinid|Wettinite]] haru poolt, pärast seda, kui Eisenachi liin pealepärast hertsog [[Wilhelm Heinrich (Saksi-Eisenach)|Wilhelm Heinrich]]i surma hääbus. Esimene personaaluniooni hertsog oli [[Ernst August I (Saksi-Weimar-Eisenach)|Ernst August I]], kes ehitas [[Weimar]]isse Belvedere palee. Tema poeg [[Ernst August II (Saksi-Weimar-Eisenach)|Ernst August II]] valitses vaid kolm aastat ja suri 20-aastaselt. 18-aastaselt abiellus ta Braunschweigi printsessi [[Anna Amalia von Braunschweig-Wolfenbüttel|Anna Amalia]]ga, temast 1 aastat noorema ja Preisimaa kuninga [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suure]] õetütrega. Aasta pärast sünnitas ta poja [[Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach)|Karl Augusti]] ning veel aasta hiljem, kui ta oli juba lesk, sünnitas ta poja [[Friedrich Ferdinand Konstantin von Sachsen-Weimar-Eisenach|Konstantini]].

Leskhertsoginnana asus Anna Amalia aktiivselt [[regent|regendiks]], kooskõlastatult keisrinna [[Maria Theresia]] ja oma eetilise ministri, parun von Fritschi toetusel. Oma poegade õpetajana palkas ta poeet [[Christoph Martin Wieland]]i, kes oli [[ErfurtiErfurdi ülikoolÜlikool|Erfurdi ülikooli]]i professor.

Pärast ametlikku ühinemist aastal 1809 koosnes Saksi-Weimar-Eisenachi hertsogkond eraldi kreisidest ümber pealinna [[Weimar]]i põhjas ja ümber [[Eisenach]]i läänes. Tänu oma Vene sidemetele sai hertsogkond oluliselt juurde [[Viini kongress]]ilt aastal 1815. Idas sai see [[Neustadt an der Orla]] kreisi (629km²). See sai ka enamuse [[ErfurtiErfurdi vürstkond|ErfurtiErfurdi vürstkonnast]], mis oli enne sõda olnud [[Mainzi kuurvürstkond|Mainz]]i eksklaav ja okupatsiooni ajal prantslaste poolt otsevalitsetav vasall. See sai veel väikseid valdusi, nagu Blankenhain ja Kranichfeld. Rhöni alal loodi külgnevatest endistest [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kassel]]i osadest ja ilmalikustatud [[Fulda klooster|Fulda kloostri]] territooriumitest ''[[Eisenacher Oberland]]''. Lõpuks ülendati riik suurhertsogkonnaks.

Suurhertsogkonnas oli üks riigiülikool, [[Jena ülikool]], mille Saksi-Weimar-Eisenach asutas koos teiste [[Tüüringi riigid|Tüüringi riikidega]]. Weimaris oli mitu kunsti- ja muusikakooli ning Ilmenaus oli [[Ilmenau tehnikaülikool]], eraomanduses ülikool, mis pakkus tehnilist ja teaduslikku haridust. Gümnaasiumid olid Weimaris, Eisenachis ja Jenas; reaalkoolid asutati Weimaris, Apoldas, Jenas, Eisenachis, Neustadtis ja Ilmenaus. Aastal 1895 oli 462 algkooli ja iga laps võis saada vähemalt neli aastat algharidust. Suured raamatukogud, vähemalt 200 000köitega igas, olid Weimaris ja Jenas. Aastal 1869 asutati Weimaris Riigimuuseumriigimuuseum.