Tallinna börs: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Atr72-600 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Nasdaq Tallinna börs''' (asutamisaegne nimi '''Tallinna Väärtpaberibörs''') on [[Tallinn]]as tegutsev [[väärtpaberibörs]], mis on ainus reguleeritud [[väärtpaber]]ite [[järelturg]] [[Eesti]]s. [[Börs]] viib kokku [[raha]] paigutavad [[Investor|investorid]], [[Kapital|kapitali]] kaasata soovivad [[Ettevõte|ettevõtted]] ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/|Pealkiri=Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> Turu ametlik kauplemisvaluuta on [[euro]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/hinnasamm-ja/|Pealkiri=Ametlik kauplemisvaluuta|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
 
Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse [[NASDAQ|Nasdaq-i]] kontserni, mis korraldab börside tegevust [[Eesti|Eestis]], [[Läti|Lätis]], [[Leedu|Leedus]], [[Soome|Soomes]], [[Rootsi|Rootsis]], [[Taani|Taanis]], [[Island|Islandil]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]. Tallinna börs kuulub [[Nasdaq OMX Riga|Riia]] ja [[NASDAQ OMX Vilniuse börs|Vilniuse]] börsiga ühise [[Balti väärtpaberiturg|NASDAQ Balti väärtpaberituru]] alla.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/noteerimine/|Pealkiri=Väärtpaberite noteerimine|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/|Pealkiri=Balti väärtpaberiturg|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
 
Tallinna börsi üldindeks on [[OMX Tallinn]], millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud [[Aktsia|aktsiate]] hindade keskmist muutust [[3. juuni]] [[1996]]. aasta tasemega (algväärtus oli 100 punkti).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bloomberg.com/quote/TALSE:IND|Pealkiri=TALSE:IND|Väljaanne=BloombergBloombergi kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
==Ajalugu==
 
Tallinna börsi eelkäija on 1920. aastal loodud [[Tallinna fondibörs]], mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. [[Kurss|Kursse]] noteeris börsi [[noteerimiskomisjon]], kuhu kuulusid [[Pank|pankade]] esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, kui [[Nõukogude Liit]]<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/ajalugu/|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> okupeeris Eesti Vabariigi.
 
Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti riigi iseseisvuse taastamist]] 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisimateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid uutest seadustest oli 1993. aastal vastu võetud [[väärtpaberituru seadus]], millega sätestati turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline 1994. aastal vastu võetud [[investeerimisfondide seadus]]. 1994. aastaks oli pangandussfäär mõnevõrra korrastunud, mille käigus jäid püsima konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele ajendi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.<ref name=":2" />
 
1994. aastal asutasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti [[Kommertspank|kommertspanka]], [[rahandusministeerium]], [[Eesti Pank]] ja [[Hüvitusfond]]. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis asutati 19. aprillil 1995 Tallinna börs.<ref name=":2" /> Börsi asutasid kümme kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja rahandusministeerium (igaüks võrdse osakaaluga). Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil oli noteeritud 11 väärtpaberit.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/ettevottest|Pealkiri=Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> [[Aktsionär|Aktsionäre]] oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit [[Eesti kroon|krooni]]. Võeti kasutusele börsiindeksi [[TALSE]], mille algväärtus oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president [[Lennart Meri]].<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://fp.lhv.ee/news/4988583?locale=et|Pealkiri=Tallinna börs 20!|Väljaanne=LHV Finantsportaal|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
 
Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börsi populaarsus rahva seas siiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv väga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka [[Laen|laenu]], et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, sest polnud seadust, mis oleks otseselt seda keelanud. 29. augustil saavutas indeks TALSE oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis sai aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal virtuaalse raha ja reaalsete kohustustega üle koormanud.<ref name=":3" />
22. rida:
2008. aasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise [[Baltimaad|Balti]]- ja [[Põhjamaad|Põhjamaade]] börsikontserniga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.<ref name=":3" />
 
2008. aasta lõpus Eestit tabanud [[majanduskriis]] viis varjusurma kogu [[Finantssektor|finantssektori]]. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, kannatas seekord [[kinnisvarasektor]].<ref name=":3" /> Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui [[Reaalmajandus|reaalmajanduse]] statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/uudiskiri/eesti-vaartpaberiturg-2008-aastal/|Pealkiri=Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> 2010. aastal majandus kasvas ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73%. See oli parim tulemus nii [[Euroopa]] börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.<ref name=":3" />
 
==Väärtpaberiturgude struktuur==
Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju ja indekseid ning tagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ja alternatiivturuks.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/balti-turu-struktuur-4/|Pealkiri=Balti turu struktuur|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
 
=== Reguleeritud turg ===
33. rida:
[[Põhinimekiri]] on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest selles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.<ref name=":1" /> Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses ja avalikustama teavet rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel. Lisaks peab avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses olema vähemalt 25% aktsiatest ([[free float|''free float'']]) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.<ref name=":4" />
 
Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud 14 ettevõtet:<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/market/?pg=issuers|Pealkiri=Emitendid|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
 
* [[Arco Vara]] (sümbol ARC1T)
69. rida:
[[Fondinimekiri]] koosneb [[Investeerimisfond|investeerimisfondide]] osakutest või ühisinvesteerimisfondide aktsiatest, mis on noteeritud ja kaubeldavad sarnaselt aktsiatega.<ref name=":4" />
 
Nasdaq Tallinna fondinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud üks investeerimisfond:<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/market/?pg=trfunds&lang=et|Pealkiri=Balti kaubeldavad fondid|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
* [[Baltic Horizon Fund]]
 
81. rida:
 
==Kauplemispäev==
Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemispaev-2/|Pealkiri=Kauplemispäev|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
{| class="wikitable"
|-
104. rida:
[[INET|Kauplemissüsteem INET]] on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq-i aktsiaturud üle maailma kasutavad seda.
 
Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsil on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemismeetodid-3/|Pealkiri=Kauplemismeetodid|Väljaanne=Nasdaq BalticBalticu kodulehekülgkoduleht|Aeg=|Kasutatud=04.05.2017}}</ref>
* [[INET Nordic]] ‒ elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades.
* [[Genium INET]] ‒ elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega ningja toorainetega kauplemiseks ning tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride läbiviimisekssooritamiseks
 
==Endisi börsiettevõtteid==