Alfred Nobel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 217.71.46.4 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. |
||
32. rida:
== Lapsepõlv ==
[[Pilt:The 4 Nobel brothers.jpg|pisi|Vennad Nobelid ülevalt päripäeva: Robert, Alfred, Ludvig ja Emil (sülelaps)]]
Alfred Nobel sündis [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1833]] [[Stockholm]]is.<ref>Everyman's Encyclopedia volume 8. J M Dent & Sons Ltd, 1978. ISBN 0-460-04020-0. lk 710</ref><ref name="britannica">[http://www.britannica.com/nobelprize/article-9056007 Encyclopedia Britannica]</ref> Samal aastal oli Nobeli äri pankrotti läinud. Immanuel Nobel ei tahtnud uut ametit otsida ja püüdis leida uut elatusallikat, tutvudes muu hulgas tehnika edusammudega.<ref>Strandh lk 15</ref> Kui ta kuulis šotlase [[Charles Macintosh]]i leiutatud uuest [[kummi]]materjalist vihmamantlite valmistamiseks, sai ta idee. Ta tahtis valmistada sõduritele veekindlaid [[seljakott]]e, mida saaks vajadusel õhku täis puhuda ja kasutada õhkpadjana veetakistuste ületamisel või [[ujuk]]ina [[pontoonsild]]ades. Ta leidis isegi rahastaja ja tegi näidised, kuid armee ei olnud tema leiutisest huvitatud. Ka [[meditsiin]]i ja [[tööstus]]e tarbeks pakutud leiutised ei äratanud tähelepanu. Ta leidis uue rakenduse elastse kummikanga kasutamiseks [[maamiin]]ide juures, kuid ka see ei pakkunud Rootsi armeele huvi. Koostööst oli huvitatud aga [[Venemaa]] saadik Stockholmis, [[Soome]] päritolu [[Lars Gabriel von Haartman]], kes kutsus Nobeli [[Turu]]sse, et arendada tooteid Venemaa armee jaoks.
Kui Immanuel [[1837]]. aastal Turusse läks, pidi tema pere ise hakkama saama. Oma esimesel tööaastal Turus suutis Immanuel perele nii palju raha saata, et Andriette sai avada väikese piima- ja juurviljapoe. Robert, Ludvig ja Alfred teenisid lisa tänaval [[tuletikk]]ude müümisega.<ref>Strandh lk 19</ref> Andriette tahtis lastele hea hariduse anda ja pani nad Jacobi koguduse kooli. Alfred käis koolis ainult aasta, Ludvig kolm aastat ja Robert kolm ja pool aastat. Robert jättis 1841. aastal kooli pooleli, et meremeheks hakata. Ta võeti ühele [[Lõuna-Ameerika]]sse suunduvale laevale kapteni kajutivahi ametisse. See oli tüüpiline amet, kus heast perekonnast pärit poisid said meresõiduga esimest tutvust teha.
== Pereäri algus Peterburis ==
38. rida ⟶ 40. rida:
Aastal [[1838]] kolis Immanuel Nobel Turust [[Peterburi]]. Tema äri edenes hästi. Tal olid lõhkeainetega ümberkäimise kogemused juba sellest ajast, kui ta ehituse alal tegutses. Nobelil oli õnnestunud veenda Venemaa sõjaväeametnikke ja keiser [[Nikolai I]]-st maamiinide vajalikkuses. Ta sai preemiaks 3000 hõberubla ning laiendas selle abil oma maamiine tootvat katsetöökoda. Aastal [[1842]] otsustas ta pere Peterburi kutsuda.<ref name="nobelprize.org">[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/frangsmyr/index.html Elulugu Nobeli auhinna lehel]</ref>
Samal ajal sai Immanuel Nobel tänu hästi õnnestunud lõhkeaineesitlusele keisrilt 25 000 hõberubla suuruse preemia. Tema äri õitses. Ta oli ostnud Peterburis ühekorruselise puitmaja<ref name="Pete" />. Kuigi Peterburis oli palju häid välismaalastele mõeldud koole, palgati Alfredile ja Ludvigile eraõpetaja, kes õpetas neile [[kirjandus]]t, [[filosoofia]]t, keeli, [[matemaatika]]t ja loodusteadusi. Nii Alfred ja Ludvig kui ka merelt tagasi tulnud Robert oskasid lisaks [[rootsi keel]]ele kõnelda ja kirjutada [[vene keel|vene]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] ja [[saksa keel]]es.<ref>Strandh lk 21</ref><ref name="britannica"
1840. aastatel läks Immanuel Nobeli äril hästi.<ref>[http://nobelprize.org/alfred_nobel/biographical/articles/life-work/gradeschool.html Elulugu]</ref> Lisaks maamiinidele tootis tema töökoda ka [[meremiin]]e, [[relv]]i ja mitmesuguseid [[masin]]aid, sealhulgas [[aurumasin]]aid [[Volga]] jõe [[aurik]]ute jaoks. Ka Venemaa esimesed [[keskküte|keskkütteseadmed]] toodeti Nobeli tehases; esimesed neist paigaldas Nobel oma majja.<ref name="Pete" /> Nobel ostis oma äripartneri osa välja, laiendas tegevust ja kolis äri uude kohta. Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques, Nobel & Fils. Alates 1840. aastate teisest poolest töötasid pereäris ka lapsed. Igaüks neist pidi alustama kontoris, seejärel töötama tellimuste osakonnas, tootmises töödejuhatajana ja juhtkonna abilisena finantsküsimustes.
| |||