Neljanda koalitsiooni sõda: erinevus redaktsioonide vahel

| osa = [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] ja [[Koalitsioonisõjad|Koalitsioonisõdadest]]

| pilt = [[Pilt:Charles Meynier - Napoleon in Berlin.png|310px]]

| koht = [[Saksimaa]], [[Preisimaa]], [[Poola]], [[Ida-Preisimaa]], [[Valahhia]], [[Moldaavia]]

| koordinaadid =

 

| osaline2 = [[Pilt:Flag of France.svg|23px]] [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririik]]<br>

* [[Pilt:Flag of Bavaria (striped).svg|23px]] [[Baieri kuningriik|Baieri]]

* [[Pilt:Flagge Königreich Württemberg.svg|23px]] [[Württembergi kuningriik|Württemberg]]

Vahepeal veetis Venemaa enamuse 1806. aastast lakkudes oma haavu eelmise aasta kampaaniast. Napoleon lootis sõlmida rahu Venemaaga ja esialgne rahuleping sõlmiti juulis 1806, kuid [[Aleksander I|tsaar Aleksander I]] pani sellele veto ja kaks riiki jäid sõtta. Kuigi formaalselt liitlane koalitsioonis, jäi Venemaa seisvaks üksuseks enamuseks aastaks (mitte andes tegelikult sõjalist abi Preisimaale peamistes lahingutes oktoobris, kui Vene armeed alles mobiliseeriti). Vene väed ei tulnud sõjas täielikult mängu enne 1806. aasta lõppu, kui Napoleon sisenes Poolasse.

 

 

Lõpuks oli Preisimaa eelmisel aastal Prantsusmaaga rahujalal, kuigi lähenes ühinemisele liitlastega Kolmandas koalitsioonis. [[Karl XIV Johan|marssal Bernadotte]]'i juhitud Prantsuse korpus rikkus ebaseaduslikult [[Ansbach]]i neutraliteeti Preisi territooriumil oma marsil kohtuma austerlaste ja venelastega. Preisimaa viha selle üleastumise pärast kahandas kiiresti Austerlitzi tulemus, ja kokkulepe jätkata rahu Prantsusmaaga, mis sõlmiti kaks nädalat pärast [[Schönbrunni loss|Schönbrunni]] lahingut. See kokkulepe muudeti ametlikuks lepinguks kaks kuud hiljem, ühe klausliga, mis lubas anda Hannoveri Preisimaale, kui Ansbach antakse Prantsusmaa liitlasele [[Baieri]]le. Lisaks ülendas Napoleon 15. märtsil 1806 oma õemehe marssal [[Joachim Murat]] [[Berg (hertsogkond)|Bergi]] ja [[Kleve (hertsogkond)|Kleve]] hertsogkondade valitsejaks (omandatud Baierilt vastutasuks Ansbachi eest). Murat süvendas Preisi vaenu, ajades taktitult minema Preisi garnisoni, mis olid paiknenud tema äsjaomandatud valdustes, lubades karme etteheiteid Napoleonilt. Suhted Prantsusmaa ja Preisimaa vahel hapnesid kiiresti, kui Preisimaa lõpuks avastas, et Napoleon oli oma luhtunud rahuläbirääkimiste ajal brittidega salaja lubanud Hannoveri suveräniteedi Suurbritanniale tagastada. See topeltmäng prantslaste poolt oli üks peamisi põhjusi, miks Preisimaa kuulutas sügisel sõja.

 

 

Teine põhjus oli Napoleoni poolt juulis 1806 [[Reinimaa]]l ja teistes Lääne-Saksamaa osades asunud erinevatest Saksa riikidest moodustatud [[Reini Liit]]. Prantsuse keisririigi satelliidina, mille "protektor" Napoleon oli, oli Liit mõeldud toimima kui puhverriik mistahes tulevase Austria, Venemaa või Preisimaa Prantsusmaa vastase agressiooni eest (poliitika, mis oli [[Prantsuse revolutsioon]]ilise doktriini, säilitada Prantsusmaa "loomulikud piirid", pärand). Liidu moodustamine oli viimane nael sureva [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] kirstus ja seejärel muutus selle viimane [[Habsburgid|Habsburgist]] keiser [[Franz II|Franz II]] lihtsalt Austria keisriks Franz I. Napoleon konsolideeris endise Saksa-Rooma riigi erinevad väiksemad riigid, kes olid Prantsusmaaga liidus, suuremateks kuurvürstkondadeks, hertsogkondadeks ja kuningriikideks, et teha mitte-Preisi ja mitte-Austria Saksamaa valitsemine tõhusamaks. Ta ülendas ka kahe suurema Liidu riigi, oma liitlaste [[Württemberg]]i ja [[Baieri]], kuurvürstid kuningaseisusse. Liit oli eelkõige sõjaline liit: vastutasuks jätkuva Prantsuse kaitse eest pidid liikmesriigid varustama Prantsusmaad suure arvu sõduritega (peamiselt ''Grande Armée'' teenindav abipersonal), samuti pakkuma varustust, mida oli vaja Prantsuse armeede toetamiseks, kes ikka veel asusid Lääne- ja Lõuna-Saksamaal. Arusaadavalt oli Preisimaa nördinud sellisest kasvavast Prantsuse sekkumisest Saksa homogeensuse asjadesse (ilma Preisimaa osaluseta või isegi aruteluta) ja nägi seda ohuna. Napoleon oli eelnevalt püüdnud pehmendada Preisi hirmusid, kinnitades Preisimaale, et viimane ei ole ebasoodne juhtima [[Põhja-Saksa Liit]]u, kuid tema topeltmäng Hannoveri suhtes purustas selle. Viimane säde, mis viis sõjani, oli Saksa rahvuslase [[Johann Philipp Palm]]i arreteerimine ja hukkamine augustis 1806 pamfleti avaldamise eest, mis ründas tugevalt Napoleoni ja tema armee käitumist okupeeritud Saksamaal. Pärast 1. oktoobril 1806 Napoleonile ultimaatumi andmist otsustas Preisimaa ([[Saksimaa]] toetusel) lõpuks võidelda Prantsuse keisriga sõjaliselt.

 

== Preisi kampaania ==

 

Mõjutatuna oma naise, [[Luise von Mecklenburg-Strelitz|kuninganna Luise]] ja sõjapartei poolt Berliinis, otsustas Preisi kuningas [[Friedrich Wilhelm III]] augustis 1806 minna sõtta sõltumatult teistest suurriikidest, säästes kauget Venemaad. Teine tegevussuund oleks võinud olla avalik sõjakuulutus eelmisel aastal ning ühinemine Austria ja Venemaaga Kolmandas koalitsioonis. Tegelikult külastas tsaar Preisi kuningat ja kuningannat samal sügisel Friedrich Suure haual Potsdamis ja monarhid vandusid salaja teha ühisotsuseid Napoleoni vastu. Oleks Preisi väed olnud haaratud prantslaste vastu aastal 1805, oleks see kontrollinud Napoleoni ja ära hoidnud võimaliku liitlaste hävingu Austerlitzi all. Igal juhul kõhkles Preisimaa kiire Prantsuse sissetungi ees Austriasse ja kinnitas siis kiirelt neutraliteeti, kuni Kolmas koalitsioon hävitati. Kui Preisimaa kuulutas aastal 1806 lõpuks Prantsusmaa vastu sõja, jäid tema peamised liitlased venelased mobiliseerimises veel kaugele maha. Saksimaa kuurvürstkond oli Preisimaa ainuke Saksa liitlane.

 

 

 

 

 

Umbes 160 000 Prantsuse sõdurit võitles Preisimaa vastu (kampaania jätkudes kasvav arv, koos abivägedega, mis saabusid üle [[Wesel]]i sillapea perifeersest teatrist, mis ümbritses hiljuti loodud [[Hollandi Kuningriik]]i), edenedes sellise kiirusega, et Napoleon oli võimeline hävitama kogu 250 000-mehelise Preisi armee, kui tõhusa sõjalise jõu. Preislased kandsid 65 000-mehelist kaotust (sealhulgas kahe kuningliku perekonna liikme surmad), kaotades veelgi 150 000 vangilangenutena, üle 4000 suurtüki ja üle 100 000 Berliini varutud musketi. Prantslased kaotasid kogu kampaanias umbes 15 000 meest. Napoleon sisenes Berliini 27. oktoobril 1806 ja külastas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suure]] hauda, käskides oma marssalitel peakatted langetada, öeldes: {{cquote| Kui ta oleks elus, ei oleks me täna siin.}}

 

== Poola, Vene ja Rootsi kampaaniad ==

 

1806. aasta lõpul sisenesid prantslased Poolasse ja Napoleon Bonaparte asutas uue [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]], mida hakkas valitsema tema uus liitlane [[Friedrich August I|Saksimaa kuningas]]. Hertsogkonna ala oli juba vabastatud rahvaülestõusu poolt, mis oli välja kasvanud väeteenistusse võtmise vastastest mässudest. Napoleon pöördus siis põhja, vastu lähenevatele Vene armeedele ja püüdega vallutada ajutine Preisi pealinn [[Kaliningrad|Königsberg]]. Taktikaline viik [[Eylau lahing]]us (7.–8. veebruar) sundis venelasi taganema kaugemale põhja. Napoleon sundis siis Vene armee taganema [[Friedlandi lahing]]us (14. juuni). Pärast seda kaotust sõlmis Aleksander Napoleoniga [[Tilsiti rahu]] (7. juuli 1807).