Okaspuutaimed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
22. rida:
}}
'''Okaspuutaimed''' (''Coniferophyta'' ehk ''Pinophyta''; varem ka ''Coniferae'')
Okaspuutaimed kuuluvad [[paljasseemnetaimed|paljasseemnetaimede]] hulka, keda on maailmas on umbes 700 liik. Paljasseemnetaimed on [[parafüleetiline]] rühm, mis koondab enda alla neli hõimkonda: okaspuutaimed, [[palmlehiktaimed]], [[hõlmikpuutaimed]] ja [[vastaklehiktaimed]].
41. rida:
Okaspuud on paljasseemnetaimed koos kolme palju väiksema taimede hõimkonnaga: [[hõlmikpuutaimed]] (''Ginkgophyta''), [[palmlehiktaimed]] (''Cycadophyta'') ja [[vastaklehiktaimed]] (''Gnetophyta''). Paljasseemnetaimed kannavad oma seemneid paljalt käbisoomuste vahel, seevastu katteseemnetaimede seemned valmivad [[vili|vilja]] sees.<ref name="Conifer" />
Paljasseemnetaimede hõimkond koosneb ainult okaspuude klassist. See hõlmab
Algselt oli okaspuutaimede hõimkonnas 11 [[sugukond]]a.
{{clade|style=line-height:100%;
82. rida:
Enamik okaspuid on [[ühekojaline|ühekojalised]] [[ühesuguline õis|ühesuguliste õitega]] [[tuultolmleja]]d. Okaspuude isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, mille alakülgedel paiknevates tolmupesades on väga palju õhupõie või ilma selleta tolmuterasid. Isaskäbid asetsevad üksikult või kogumikuna võrsete tipus või okaste kaenlas. Pärast tolmlemist need kuivavad ja varisevad. Emaskäbid koosnevad käbi teljele kinnitunud kattesoomustest, mille kaenlas paiknevad kahe seemnealgmega seemnesoomused. Küpsed emaskäbid on puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid.<ref name="EE" />
Okaspuude seemned valmivad teise või kolmanda aasta sügiseks ning on nahkja või puitunud seemnekestaga. Seemned võivad olla tiivutud,
<gallery class="center">
File:Abies lasiocarpa 6972.JPG|Männilised: avanemata [[mäginulg|mäginulu]] (''Abies lasiocarpa'') emaskäbid
94. rida:
===Aastarõngad===
Okaspuude [[aastarõngad]] koosnevad kahest vööndist: heledamast ([[kevadpuit]]) ja tumedamast ([[sügispuit]]). Põhiliselt näitavad aastarõngaste suuruste erinevused keskkonnatingimuste mõju puu kasvule.<ref name="Arizona" /> Okaspuu koosneb peamiselt [[trahheiidid]]est (
===Seemnete levimine===
Metsloomad ja tuul on peamised okaspuuseemnete
[[Pilt:Meenikunno maastikukaiteala.jpg|pisi|left|Männimets [[Meenikunno looduskaitseala]]l Lõuna-Eestis.]]
117. rida:
Okaspuudel on suur majanduslik tähtsus puidu- ja paberitööstuses. Nende puitu tuntakse ka kui [[pehmepuit]]u, kuna see on väikese tihedusega ja kerge.<ref name="Plantlife" /> Neist valmistatakse [[ümarpuit]]u, [[saematerjal]]e, [[puitplaat]]e, [[spoon]]i, [[tselluloos]]i, [[süsi|sütt]], [[tõrv]]a, [[vaik]]u, [[õli]] ja [[karoteenid|karoteene]] ning neid kasutatakse kütteks. 45% kogu maailma puidutoomisest moodustavad just okaspuud. Okaspuid kasutatakse ka haljastuses, luiteliivade kinnistamisel ja erosioonitõkkemetsade rajamisel.<ref name="EE" /> [[Seeder]]männikäbisid kasutatakse [[toiduainetööstus]]es ning [[kadakas|kadakamarju]] kasutatakse [[džinn]]i valmistamiseks.
==Vaata ka==
|