Okaspuutaimed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
22. rida:
}}
 
'''Okaspuutaimed''' (''Coniferophyta'' ehk ''Pinophyta''; varem ka ''Coniferae'') on üks viiest [[hõimkond|hõimkonnast]] [[seemnetaimed]]e ülemhõimkonnas. Kõik selle hõimkonna tänapäeval elusolevad liigid kuuluvad klassi '''okaspuud''' (''Pinopsida'') ja seltsi [[okaspuulaadsed]] (''Pinales'').
 
Okaspuutaimed kuuluvad [[paljasseemnetaimed|paljasseemnetaimede]] hulka, keda on maailmas on umbes 700 liik. Paljasseemnetaimed on [[parafüleetiline]] rühm, mis koondab enda alla neli hõimkonda: okaspuutaimed, [[palmlehiktaimed]], [[hõlmikpuutaimed]] ja [[vastaklehiktaimed]].
41. rida:
Okaspuud on paljasseemnetaimed koos kolme palju väiksema taimede hõimkonnaga: [[hõlmikpuutaimed]] (''Ginkgophyta''), [[palmlehiktaimed]] (''Cycadophyta'') ja [[vastaklehiktaimed]] (''Gnetophyta''). Paljasseemnetaimed kannavad oma seemneid paljalt käbisoomuste vahel, seevastu katteseemnetaimede seemned valmivad [[vili|vilja]] sees.<ref name="Conifer" />
 
Paljasseemnetaimede hõimkond koosneb ainult okaspuude klassist. See hõlmab endas nelja seltsi, millest kolm (''Cordaitales'', ''Vojnovskyales'', ''Voltziales'') on juba ammu välja surnud ning neid tuntakse ainult tänu [[fossiil]]idele. Kõik tänapäeval olemas olevadtänapäevased okaspuud kuuluvad [[okaspuulaadsed|okaspuulaadsete]] seltsi, mis on omakorda jaotatud seitsmeks sugukonnaks.<ref name="Conifer" />
 
Algselt oli okaspuutaimede hõimkonnas 11 [[sugukond]]a. TänapäevalTänapäevaks on välja surnud 4 sugukonda väljasurnud: [[Lebachiaceae]], [[Voltziaceae]], [[Cheirolepiaceae]], [[Protopinaceae]]. 7 nüüdisaegset sugukonda on [[männilised]] (''Pinaceae''), [[küpressilised]] (''Cupressaceae''), [[sirmokkalised]] (''Sciadopityaceae''), [[araukaarialised]] (''Araucariaceae''), [[kivijugapuulised]] (''Podocarpaceae''), [[peajugapuulised]] (''Cephalotaxaceae'') ja [[jugapuulised]] (''Taxaceae''); 2 viimast liigitatakse mõnikord omaette jugapuuliste (''Taxopsida'') sugukonda. [[Lehis]], [[ebalehis]] (''Pseudolarix''), [[metasekvoia]], [[sooküpress]] ja [[glüptostrobu]] (''Glyptostrobus'') on heitlehelised.<ref name="EE" />
 
{{clade|style=line-height:100%;
82. rida:
Enamik okaspuid on [[ühekojaline|ühekojalised]] [[ühesuguline õis|ühesuguliste õitega]] [[tuultolmleja]]d. Okaspuude isaskäbid koosnevad käbiteljele kinnitunud paljudest tolmulehtedest, mille alakülgedel paiknevates tolmupesades on väga palju õhupõie või ilma selleta tolmuterasid. Isaskäbid asetsevad üksikult või kogumikuna võrsete tipus või okaste kaenlas. Pärast tolmlemist need kuivavad ja varisevad. Emaskäbid koosnevad käbi teljele kinnitunud kattesoomustest, mille kaenlas paiknevad kahe seemnealgmega seemnesoomused. Küpsed emaskäbid on puitunud seemne- ja kattesoomustega või lihakate soomustega marjataolised käbid.<ref name="EE" />
 
Okaspuude seemned valmivad teise või kolmanda aasta sügiseks ning on nahkja või puitunud seemnekestaga. Seemned võivad olla tiivutud, ühepoolse kileja lennutiivaga või kahe kitsa külgmise tiivaga. Käbid võivad paikneda püstiselt, rippuvalt või mitmes suunas ümber võrse.<ref name="EE" />
<gallery class="center">
File:Abies lasiocarpa 6972.JPG|Männilised: avanemata [[mäginulg|mäginulu]] (''Abies lasiocarpa'') emaskäbid
94. rida:
 
===Aastarõngad===
Okaspuude [[aastarõngad]] koosnevad kahest vööndist: heledamast ([[kevadpuit]]) ja tumedamast ([[sügispuit]]). Põhiliselt näitavad aastarõngaste suuruste erinevused keskkonnatingimuste mõju puu kasvule.<ref name="Arizona" /> Okaspuu koosneb peamiselt [[trahheiidid]]est (90—9590–95%) ja [[salvestusrakk]]udest. Trahheiidid annavad puule mehhaanilisemehaanilise tugevuse ja juhivad toitaineid. Kevadpuidu rakud on õhukeste seintega, neis on palju [[poor]]e ning nad juhivad tõusvat voolu. Sügispuidu rakkude läbimõõt on väiksem, kuid need on paksemad.<ref name="Tallnerk" /> Vähesel määral on puidus ka [[parenhüümrakk]]e. Paljudel okaspuudel on puidus, koores ja käbides vaigukäigud. Okaspuude tihedus on umbes 400—600400–600 kg/m<sup>3</sup>.<ref name="EE" />
 
===Seemnete levimine===
Metsloomad ja tuul on peamised okaspuuseemnete levitajad. Tuulega levimist on kahte sorti: lühimaa levimine ja pikamaa levimine. Pikamaa levimise distantsid ulatuvad umbes 12 kuni 3412–34 kilomeetrini. Puud, mille seemne mass on alla 90 mg, on tavaliselt kohastunud levimiseks tuule abil ning puud, mille seemne mass on üle 100 mg, pigem lindude-loomade abil. Üle 100 mg seemnetel on tavaliselt väikesed taandarenenud tiivakesed ning neid levitavad tüüpiliselt linnud. Peamised loomad, kes okaspuude seemneid levitavad, on [[vareslased]]. Need linnud on tuntud ka kui korilased. On teada mõned liigid, kes on kogunud umbes 32 000 männiseemet ning transportinud neid 12 kuni 2212–22 kilomeetri kaugusele lähtekohast. Linnud ladustavad seemned endale tagavaraks umbes 3 cm sügavusele, kus neil on soodsad tingimused idanemiseks.<ref name="Williams" />
 
[[Pilt:Meenikunno maastikukaiteala.jpg|pisi|left|Männimets [[Meenikunno looduskaitseala]]l Lõuna-Eestis.]]
117. rida:
Okaspuudel on suur majanduslik tähtsus puidu- ja paberitööstuses. Nende puitu tuntakse ka kui [[pehmepuit]]u, kuna see on väikese tihedusega ja kerge.<ref name="Plantlife" /> Neist valmistatakse [[ümarpuit]]u, [[saematerjal]]e, [[puitplaat]]e, [[spoon]]i, [[tselluloos]]i, [[süsi|sütt]], [[tõrv]]a, [[vaik]]u, [[õli]] ja [[karoteenid|karoteene]] ning neid kasutatakse kütteks. 45% kogu maailma puidutoomisest moodustavad just okaspuud. Okaspuid kasutatakse ka haljastuses, luiteliivade kinnistamisel ja erosioonitõkkemetsade rajamisel.<ref name="EE" /> [[Seeder]]männikäbisid kasutatakse [[toiduainetööstus]]es ning [[kadakas|kadakamarju]] kasutatakse [[džinn]]i valmistamiseks.
 
Varasematel aegadelVarem on kasutatud okaspuude vaiku., Eelkõige on seda kasutatudeelkõige ravimite valmistamisel ningja ka keemiatööstuses. Talupojad tihendasid vaiguga puitnõusid. Tänapäeval eriti looduslikku vaiku ei kasutata, sest keemiatööstused suudavad valmistada ise sünteetilist vaiku.<ref name="vaik" />
 
==Vaata ka==