Rumeenia Kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rumeenia kuningriik''' ([[Rumeenia keel|rumeenia:]] ''Regatul României'') oli [[konstitutsiooniline monarhia]], mis eksisteeris 13. märtsist 1881 kuni 30. detsembrini 1947, määratletuna esimese kolme Rumeenia põhiseadusega ([[1866. aasta Rumeenia põhiseadus|1866]], [[1923. aasta Rumeenia põhiseadus|1923]], [[1938. aasta Rumeenia põhiseadus|1938]]). Rumeenia kuningriik algas kuningas [[Carol I]] valitsemisega, kes tõi rumeenlastele sõltumatuse [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] [[Rumeenia iseseisvussõda|Rumeenia iseseisvussõjas]] ([[Vene-Türgi sõda (1877–78)|Vene-Türgi sõja (1877-1878)]] osa), ja lõppes kuningas [[Mihai I]] troonist loobumisega 30. detsembril 1947, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] survel liitlaste vaikival ja salajasel, kaudsel nõusolekul ([[Jalta konverents]]i ja salajaste kokkulepete tulemusena). Sellisena on see täiesti erinev [[Rumeenia vana kuningriik|Rumeenia vanast kuningriigist]], mis tähendab üksnes kuningas Carol I valitsemisaega 14. märtsist (vkj.) <small>(27. märtsist)</small> 1881 kuni 27. septembrini (vkj.) <small>(10. oktoobrini)</small> 1914.

 

 

== Ühendamine ja monarhia ==

Aastal 1919 oli 72% rumeenlastest tegevad põllumajanduses. Ja Euroopa kõrgeima sündivuse tõttu oli juba veerand maarahvastikust mittevajalik ülejääk. Põllupidamine oli algeline ning masinad ja keemilised väetised pea ennekuulmatud. ''Regat'' (sõjaeelne Rumeenia) oli traditsiooniliselt suurmõisate riik, kus töötavad talupojad olid kas maata või väga väikese maaga. Olukord Transilvaanias ja Bessaraabias oli natuke parem. Pärast talupoegade maareformi nõude laviinina levimist oli kuningas Ferdinand sunnitud, eriti kui Vene revolutsioon õhutas talupoegi asja enda kätte võtma. Lõppude lõpuks ei teinud see midagi maapiirkondade ülerahvastatuse ja tehnoloogilise mahajäämuse põhiprobleemi leevendamiseks. Ümber jaotatud maatükid olid eranditult liiga väikesed, et toita nende omanikke, ja ka talupojad ei suutnud ületada oma traditsiooni kasvatada vilja müügiks. Kuna veoloomad olid haruldased, masinatest rääkimata, oli tegelik põllumajanduslik tootlikkus halvem kui enne.

 

 

Rumeenia tööstus oli üsna hästi arenenud tänu arvukatele loodusvaradele, eriti naftale. Puitu ja erinevaid mineraale toodeti peamiselt ekspordiks, kuid enamus tööstusest oli välisfirmade omanduses, sõdadevahelisel ajal üle 70%.

Armee Arsenal (''Arsenalul Armatei'') asutati aastal 1863. Kuigi seda arendati järjekindlalt järgnevatel aastakümnetel, kulusid selle tootmisvahendid endiselt peamiselt olemasolevate relvade hooldusele ja laskemoona tootmisele. Peamised sõjalised kulutused enne sõja puhkemist eraldati [[Bukaresti kaitserajatised|Bukaresti kindluse]] ehitamisele, mis valmis kahe aastakümne jooksul. Kuid vaatamata sellele pani [[Galați laevatehas]] aastatel 1907-1908 kokku 4 jõejälgimislaeva Rumeenia sõjalaevastiku jaoks ja ''Arsenalul Armatei'' Bukarestis suutis ehitada esimese Rumeenia lennuki, [[A Vlaicu I|Vlaicu I]], ja teha sellest üle 10 eksemplari, samuti järgnenud mudelid ja prototüübid. 1912. aastast alates läbisid Rumeenia teenistuses olevad Saksa haubitsad märkimisväärse [[10.5 cm Feldhaubitze M.12|muudatuse ja uuenduse]]. Kahe esimese neutraliteediaasta ajal (1914-1916) parandas Rumeenia relvatööstus olemasolevaid relvi uute eesmärkide teenindamiseks, paigaldades neid Rumeenias ehitatud vagunitele ja muutes neid kas [[Ștefan Burileanu|õhutõrje]] või [[Fahrpanzer|jalaväe toetuse relvadeks]]. Hiljem, sõja ajal tootis Rumeenia relvatööstus oma, originaalse disainiga raskemortiiri, 250 mm Negrei Model 1916.

 

 

== ''Interbellum'' (sõdadevahelised) aastad ==